tsitaat

"Sümptomid: Südame kloppimine, millega näiliselt kaasneb aju puudulik varustamine hapnikuga teatud isiku juuresolekul, konsentreerumisvõime langus, isutus, huvi puudumine igapäevaste toimingute vastu, välised palavikunähud, punastamine, koordinatsiooni- ja mõtlemisvõime kaotus, hüpnootilise transi seisund koos ekstaatiliste väljendustega. "

hahahaa..ise ka poleks suutnud paremini öelda :D

mõtted

Millegipärast tunnen ma ennast viimasel ajal tohutult kõrvalejäetuna. Tundub, et mind ei ole lihtsalt enam nendele paljudele seltskondadele vaja..seltskondlikus mõttes just. Tundub, et mind ei ole nii mõnelegi teisele inimesele enam vaja. Siis kui olin koguaeg rõõmus ja positiivne, siis oli päris palju inimesi, kes suhelda tahtsid..aga...viimased paar kuud, kus ma olen omadega suht purgis olnud..well..ju muga ei ole enam nii mõnus koos olla. Phew...et siis...selle nimi on sõprus? Deem..ma ei oska seda eriti.


Aga kui see välja arvata, siis on kõik okei. Pöidlad pihku, et homme füsa ka korda saaks..

jõul

Herr Ants tegi täna jõuluvana- ühe järeltöö asemel sain tehtud kaks...ja mul on isegi tunne, et läks hästi :D (ptüi-ptüi-ptüi). Tänu sellele on praegu isegi väikestviisi jõulutunne peal...käin ja ümisen jõululaule (Joss kirjutas plaaditäie).

Jubedasti tahaks piparkooke küpsetada. Ja kuuske ehtida. Ja kedagi, kellega seda kõike jagada. Deemit..nagu alati, tahan seda, mida ei saa. Never.

rõõmuskurbrõõmuskurb..


ootame lume ära, siis vaatame edasi :)

ängistus

mõttetu jõulukuu. selle asmel, et piparkooke küpsetada ja jõululaule ümisedes mööda poode käia ning mõttetuid jõulukinke osta, istun ma pleed ümber ja loen modulatsiooniviiside kohta. arusaamine on 0 ja väheneb iga tunniga. aarghh..vihkanvihkanvihkan.

tahan, et mul oleks soe ja mõnus. tahan, et mul ei oleks vaja mõelda sellele, kuidas oma kooliasjad korda saada. ja veel rohkem tahan ma, et ma ei peaks keset järgmist nädalat KAHEKS PÄEVAKS tööle tulema! sellest ei hakka rääkimagi, et puhkuse ajal võiks leida aega puhkamiseks ka.


//.................................. //
retsenseerisin siit tagantjärele paar rida. nii igaks juhuks :)

olen kogu sellest jamast väsinud. nii väsinud.

Õues tormab. Naljakas- ise väljas olles nagu ei pane seda tähelegi, aga diivanil istudes on ideaalselt kuulda, kuidas väljas marutab. Rõdupiirded muidugi võimendavad seda ka korralikult. Mitte ei tea, kuidas täna uinuda suudan.

Mõnus päev oli. Enamvähem. Korralikult koolis, pärast seda metsikutes kogustes kreeka salatit :) Peavalu enne trenni ning suurepärane tunne pärast seda. Mõnusalt raske oli :)

Aga sees närib. Tahaks aja nii u kolmeks nädalaks seisma panna. Maailma liikumise peatada. Siis magaks ennast kõigepealt korralikult välja, seejärel teeks kõik tegemistvajamist asjad ära ning lisaks veel midagi lõbusat.

Ja mis puudutab jõulutunnet, siis....sel aastal jääb vist ära.

Käisin just vannis. Nüüd panin küünla põlema, et advent või midagi..ja tekkis veel üks mõte- me ei ole kordagi jõuluõhtut koos veetnud, Sina olid alati tööl ja mina ühes oma perega. Sel aastal on kõik samamoodi..ja samal ajal absoluutselt teisiti.

jõuluaeg läheneb tohutu kiirusega..

Pühapäeva hommikul kell 8 ei ole halvemat uudist kui see, et oled eelmisel õhtul lubanud hommikusele jalutuskäigule minna. Aga kell 9 rannas päikesetõusu ajal luikesid vaadates ei tundugi see enam nii kole. Loodan, et järgmine kord suudan ma koju tagasi jõudes kiusatusele vastu panna ja mitte tagasi voodisse pugeda, täna ei õnnestunud :)

Nüüd istun oma bondi-läpaka taga ja mõtlen et küll see kool on ikka üks vahva asi. Pärast eilset on paanika asendunud stoilise rahuga. Täna öösel sain isegi magada. Progress missugune.

Ja kuna mu pühapäevaõhtune traditsioon sai eelmise nädalaga otsa, siis on tagumine aeg mingi uus komme välja mõelda. Küünlavalguses integreerimine kõlab muidugi ahvatlevalt, aga äkki leidub ka mõni muu viis teise advendi tähistamiseks.

PS: eile tõid päkapikud mulle suppi ja sealiha, täna kohvi ja saiakesi. Kasulikud vennikesed ikka :)

phew

Sel nädalal olen ma absoluutselt KÕIK valesti teinud. Ise ka ei usu. Kõik on sassis. Kõige targem tegu oleks täna õhtul koju jääda ja tekk üle pea tõmmata. Aga miks pidi see must triip tulema just sel nädalal? Kui kõik oleks pidanud olema lausa suurepärane?

Ja eile öeldi mulle, et kõige suurem kompliment, mida suudan välja mõelda, kõlab solvanguna. Ning teate mis..ma saan isegi aru. Ma olen rumal..oi ma olen rumal!