hehehee

Et MKMi uueks juhiks saab siis Juhan Parts? Veidi üle kuu aja tagasi ei arvanud ma temast eriti midagi. Halvasti öelda mulle põhjuseta ei meeldi ja midagi head välja tuua ei osanud.
Aga pärast 27. veebruari õhtut olen veendunud, et sellel mehel on huumorimeel, mis vastab minu maitsele üsna hästi :D

"Kes see Mõis on, mõni rahvaliitlasest kolhoosiesimees?" (segades vahele noore rahvaliitlase jutule, kes väitis, et ülikooli kõrvalt töölkäimine on paratamatus, kui sul just mõisa toetust taga pole)
Vastuseks oponendi küsimusele, et miks IRL just läpakaid jagada tahab- "Aga lauaarvutit on ju vilets kaasas kanda."

Need on vaid mõned repliigid, millega härra tulevane majandusminister tol õhtul oma muidu üsnagi asjalikku juttu vürtsitas. Kuigi vahepeal läks väitlus üsna teravaks ning kohati õelutsemiseks kätte ära, meeldib mulle selline J.Parts rohkem kui telekaekraanilt nähtu poolt tekitatud kuvand. Minul oli seda väitlus huvitav kuulata ning sarkastilised märkused andsid üritusele värvi juurde. Arvatavasti vaatan seda 2.5 tunnist videot, mille toredad tudengipoisid tegid, millalgi uuesti :)

PS: ürituseks oli muide ITÜNi poolt korraldatava loengusarja Silmad Lahti poliiteri. Idee kutsuda vahetult enne valimisi kohale erinevate erakondade esindajad ja lasta neil IT-teemadel rääkida, tuli minu juures diivanil-põrandal hoopis teisi projekte kirjutades :P Aga kõige paremad ideed ongi need, mis tulevad lambist ning mille elluviimisega on nii kiire, et ei jõua endas kahtlema hakata. Ja kui reklaam teieni ei jõudnud, siis süüdistage meediat, mina kirjutasin pressiteate küll.

*-antud postituses toodud tsitaadid ei pruugi olla sõnasõnaliselt täpsed, kuna neid polnud mul käepärast.

parampampaa!

Kui ma viitsiks, siis kirjutaks sellest, kui mõttetu on loodav/loodud valitsus. Aga ausaltöeldes on mul nüüdseks kama kaks.

Hoopis olulisem on see, et ma nägin täna hommikul selle aasta esimest lepatriinut- oli teine minu juurde sisse kolinud ja tundis ennast mu päikesekarva kardinal nagu kodus :)

Ja eile öösel pesin ma esimese masinatäie pesu..enda masinaga..enda kodus..vau, ma vist hakkan täiskasvanuks saama?! :D

kurikuri

Ma ei pea ennast vägivaldseks inimeseks, aga nendele noortele, kes
SELLEGA (ärge parem lugege..paha hakkab) hakkama said, võtaksin ja teeksin midagi väga koledat. No kuidas on võimalik olla niiii krdi debiilne..täiesti süüdimatu?! Krt..kas seal seltskonnas ei leidunud siis ühtegi normaalset inimest?! Mitte kedagi, kes oleks kasvõi selle ilmsüüta loomakese sülle haaranud ja jooksu pannud? See peaks nüüd ilmekalt näitama, milline on Viru keskuses hängivate noorte IQ keskmine tase/taseme puudumine.

Grr..parem hoian edaspidi Viru keskusest eemale, muidu võib mingi hetk juhtuda, et lihtsalt lähen ja hakkan lööma. Praegu on küll tunne, et läheks ja virutaks :( Kurb on niimoodi kõrvalt vaadata, kuidas ühiskond kasvatab ajudeta idioote ja ainus asi, mida sina teha saad on loota, et suudad oma tulevasi lapsi sellest hoida. Phew

(K)

Notsu tuli Puhhi juurde. "Puhh!" sosistas ta. "Mis on?" küsis Puhh. "Ei midagi" vastas Notsu ja võttis Puhhil käpast. "Lihtsalt kontrollisin, et oled olemas."

kevad südames

Võiks kirjutada sellest, kuidas laupäevane linnasõit kestis u 4 tundi ja poolel teel Narvast Tallinna (Eesti nr 1 maantee, kui ma ei eksi) ei leidu bensiinijaamas pumpa, et kummi täis pumbata?! Kas selline koht üldse võib ennast bensiinijaamaks nimetada? Nendepoolest olekski me võinud oma pooltühja kummiga edasi sõita..ei mingit osavõtlikkust igatahes. Seega padavai paarkümmend kilomeetrit tuldud teed tagasi Haljalasse normaalsemasse bensukasse. Okei..oma autole ei võtaks ma bensiini kummastki neist..olid sellised vanakooli omad- enne maksa, siis tangi :)

Võiks kirjutada kuidas Tammsaare pargis kogunesid laupäeva õhtupoolikul sinimustvalged jalkafännid ning mina, kes jalkast hoolib ainult siis kui käimas EM või MM, tundsin et tahan nendega vennastuda (ega me sattusime sinna ju kogemata, onju :P). Ja kuidas samal ajal möllasid Aljoša juures valgesinipunased lipud ja punased nelgid, mis oli nõme.

Võiks kirjutada sellest, kuidas kevad mulle justkui kaikaga pähe lõi ning ma viimasel ajal kõnnin ringi lai naeratus peas ning ei jaga asjadest ööd ega mütsi. Ma ei tea kas asi on nüüd päikeses või milles, aga mind on haaranud omapärane rahulolu ja muretus ning tunne, et ma saan kõigega hakkama. Ja öösiti võib mind näha tänavatel tantsimas. Oioioi kui kaua aega viimasest korrast möödas on, kui ma selline olin :)


..aga tegelikult ei ole siin midagi kirjutada, kui mind näeksite, siis saaksite aru ;)

leidsin

Sa sündisid meeleheitest
ja hinge said südamevalust
ja ööl kui su peremees magas
välja hiilisid varjude talust

iil ärkas ja vingus sust üle
kaua ekslesid soiseid radu
hommikul taevas läks pilve
ja enam ei lakanud sadu

kadakad seisid su ümber
kivitee veristas jalgu
kangastus metsade tagant
kustunud tulede valgus

ustavalt käis su järel
su vari, must nagu saatus
ja kui kord lavale jõudsid
oli alanud viimane vaatus

Einoh..mõned mehed oskavad kirjutada. Kui ma suudaks ainult meenutada, kes selle luuletuse autor on.

nonäete siis

Noh ja eile õhtul enne linnaminekut tuligi see uudis ära- herr Ansip pingutas üle. juhhei! Oligi liiga hea, et tõsi olla..

..ja linnast tagasi jõudes(millalgi ööselöösel) oli juba uus uudis, et koalitsiooniläbirääkimised ikkagi jätkuvad. Eksnäis.

Ja mina olengi see inimene, kellega võib öösel kell pool kolm Eesti sisepoliitikast rääkida (A); kes ei näe magamaminekul mõtet kui ärkamiseni on jäänud neli tundi; kes lõpuks ikka arvuti taha ära vajub ja äratuskella helina peale ärgates avastab, et maailm on ikka roosa küll ning tegemist on vaata et nädala parima hommikuga :) Kellel on hea meel, et ta enam põhikoolis ei käi; kes on tänulik Ilmar Raagile ühe tõeliselt hästi tehtud filmi eest ja kes muu seas on valmis tunnistama, et konkreetses kontekstis on lause "Ma lasin just ühe kaheksanda klassi türduku maha" naljakas. "No ma ju ütlesin, et ära lase kaugelt" :P

poliitikast...jälle

Eelmisel laupäeval sai hommikukohvi kõrval jagatud laiali ministrikohad. Sealjuures veel nenditud, et üle mitme aasta on valimistulemused sellised, et saaks kokku panna tõeliselt tasemel valitsuse, sest paljud moodustatava koalitsiooni juhtfiguurid on ennast eelnevates käib-kah valitsustes näidanud vägagi tasemel poliitikute/ministritena. Tõsi küll, valimised võitnud erakond on hetkel vaata et kõige viletsamas seisukorras, kuna neil lihtsalt ei ole nii
palju väljapaistvaid nimesid kui teistel.

Herr Ansip peaministrina ja Lang justiitsministrina- bueno. Paremat varianti välisministri kohale kui Mart Laar minu arvates ei ole. Sven Mikseri kunagine debüüt kaitseministrina ja Taavi Veskimäe poolt juhitud rahandusministeerium- noored olid/on tegijad. Kreitzberg või Aaviksoo haridusministrina- äkki lõpuks muutuks midagi, kui asja juurde saaks inimesed, kes actually midagi haridusest teavad. Ja värske poliitik Strandberg suudaks kindlasti keskkonnaministeeriumis panna liikuma asjad, mis Villu ajal koledasti kopitama on läinud. Sotsidele sotsiaalministeerium kasvõi nime pärast. Majandusministeeriumi hõivamine oravate
poolt oleks nende kõlavaid valimislubadusi arvestades samuti üsna loogiline. Ja siis veel need ülejäänud ministeeriumid ja Riigikogu juhatuse kohad..noh, midagi võiksid nad ise ka otsustada, kuigi ka need said enamvähem ära jagatud..

AGA..mida loen mina tänasest Postimehest?!

Eesti Raadio andmetel jäävad Andrus Ansipi valitsuses Reformierakonnale välis-,justiits-, majandus-, kultuuri- ja keskkonnaministri kohad ning parlamendi aseesimehe koht.
Milleks neile keskkonnaministeerium? Saame aru küll, et seal on kõige rohkem raha ja kõige mõnusam elu, aga kammoon?!

Isamaa ja Res Publica Liit saab uues valitsuses kaitse-, sise-, sotsiaal- ja põllumajandusministrikoht. Lisaks peaks IRLile jääma riigikogu esimehe koht. Mismõttes- siseministeerium ja sotsiaalministeerium sama erakonna kätte? Nalja teete või? Kaks peaaegu kõige ebapopulaarsemat ja keerulisemat valdkonda , et neile siis enne järgmisi valimisi vesi peale tõmmata?

Sotsiaaldemokraadid saavad rahandus-, haridus- ja rahvastikuministrikoha ning rohelised regionaalministrikoha, kelle kohuseid laiendatakse avaliku halduse valdkonnas.
Noh..sellest saan ma aru, et Sven Mikser ei taha kaitseministri kohta, kuna ei soovi enda seostamist Pronkssõduri ja temaga seonduvaga. Aga milleks sotsidele rahandusministeerium? Ja miks on vaja rohelisi diskrimineerida, olgugi et nad on väikesed.

Deem, Ansip..võim on pähe hakanud jälle v? Ma ju saan aru, et poliitikas on omad mängureeglid, mis alati terve mõistusega kooskõlas ei ole, aga ma niii lootsin, et oravad on teistsugused. Ootan huviga mis sellest asjast tuleb..kuigi..jälgin asja lihtsalt huvi pärast, mitte et see mulle eluliselt oluline oleks :)

väss..

Hullult väsinud olen miskipärast. Aga mind ümbritsevad inimesed tegid täiesti tavaliselt väsitavast päevast tõeliselt särava, naeratusterohke ja positiivse päeva (A) Ausõna..ma olen täna palju naernud ja meeleolu vastab sellele suurepärasele kevadilmale, mis väljas valitseb. Mõnus :)

brokeback mountain

öelge, mida tahate, aga SEE film on liigutav.

mõni mees ütles ka, kuuldes, et ma seda filmi vaatan..tsiteerin: "h2id pedesid sulle siis :P "

naised on lambad?

Nädalavahetusel öeldi mulle kaks korda, et naised on lambad. Ütlejateks erinevad meesterahvad. Põhjuseid uurides selgus, et neile on väga raske vastu vaielda, eriti ühele neist. Kuna mulle üldistused ei meeldi, siis väljendaksin oma nõusolekut sellega, et konstanteerisin fakti- mina olen küll lammas. Kõigis nende poolt esitletud näidisolukordades olen käitunud ja käitun arvatavasti ka edaspidi nagu kõige ehedam lammas (või naine). Kuigi pean tunnistama, et mina olen nõus lammas olema eeldusel, et mehed on jobud (pean oluliseks toonitada, et selle sõna pakkus välja mees, mina oleksin vähe leebemat väljendit kasutanud). Ja lõppkokkuvõttes võib teha järelduse, et mehed ja naised ei saagi üksteisest lõpuni aru saada. Sest naised on naised ja mehed on mehed. Ja kui see nii ei oleks, siis poleks üldse põnev.

khm

Kolmapäeval kirjutasin midagi a'la " Nüüd hakkan korralikuks jälle" Erm..vast saite juba eelmise postituse lõpust aru, et see ei taha mul kuidagi välja tulla :D Aga elu on lill. Päriselt!

Igatahes täna kohe pärast tööpäeva lõppu võtan ma oma reisikohvri ja sõidan ära kaugele-kaugele itta :)

uRrrr

Tegelikult on kogu meie elu tõlgendamise küsimus. Ja selle vastu kui keegi võtab meie sõnad ja teod ning tõlgendab neid nii nagu talle parajasti mugav on, ise seejuures soovimata/proovimata mõista, ei saa. Ärritavaks muutub situatsioon siis, kui neid omatahtsi tehtud kaheldava väärtusega arvamusi esitletakse võõrastele, asjaga mitteseotud isikutele, faktidena, jätmata teisele osapoolele võimalust ennast kaitsta. Vot see on nõme. Ja hale. Kuigi peab möönma, et arvatavasti üsna rahuldustpakkuv ja ma ei hakka väitma, et ma ise pole seda kunagi teinud, AGA vähemalt püüan seda sihiteadlikult vältida.

Ja siis öeldakse mulle, et väljendan inimestevahelistest suhetest rääkides oma mõtteid segaselt. Asi ongi sellest, et mu südametunnistus(v nimetage seda kuidas tahate) tuletab mulle pidevalt meelde, et minu arvamus ei ole ainuõige. Sellepärast püüangi enda mõtteid/tundeid väljendades panna ennast samal ajal ka teise inimese olukorda. Tulemuseks on see, et mõnikord tundub kuulajatele, et süüdistan ja kaitsen inimest samal ajal, vaidlen iseendaga ja väidan kahes järjestikuses lauses vastupidiseid asju. Segane värk? No olengi segane. Aga vähemalt ei tunne ennast alatuna. Ja see, et ma iseendale pidevalt vastu räägin, pidavat mulle vägagi iseloomulik olema..heas mõttes :D

Brrr..no vahel kui mulle meelde tuleb, kuidas mulle liiga tehakse/on tehtud, siis ma saan kohe kurjaks :D Õnneks ei juhtu seda väga tihti. Btw kolmapäeval, pärast trenni, oli järjekordne soolaleivapidu mujuures. Etnagu..ma kolisin oktoobrikuus ju :D

tuljak, eskimod ja vana tallinn ehk eelmine nädalavahetus

Võtaks siis ennast nüüd kokku ja jagaks oma nädalavahetuse muljeid enne kui need ära ununevad (nagu mõne muu väga ägeda teemaga on juhtunud)

Et kõik ausalt ära rääkida, siis peaks alustama reedest. Või neljapäevast. Aga pigem siiski reede õhtust. Asi algas sellest, et saime Mirriga kokku ja läksime ostsime endale kassimaskid ja alkoholi. Meie kassimaskid olid btw õhtu ainukesed maskid (peo teema oli vist "naised maskis" vms) ja minu mask leidis aktiivset kasutamist veel laupäevalgi. Ja siis läks kõik nagu ta ikka läheb kui kokku saab mõnus väike seltskond rahvatantsijaid. Saun. ETTEaste ;). Saun.Tants-tants-tants ja vahepeal natuke jooke ka. Peab ütlema, et kuigi ma saunas ei käinud(khm..mäletate veel mu kopsupõletikku..see pole kuskile kadunud), võin öelda, et suurt vahet ei olnud. Pärast tuljakut mõne noormehega, kelle ainsaks kehakatteks oli saunarätik, nägin ma välja suhtkoht samasugune nagu need, kes saunas käisid, ainsaks erinevuseks oli see, et mul olid riided seljas :D Rahva- ja muud tantsud kestsid ikka hommikuni. Mingil osal seltskonnast kauem kui minul. Sest mina olin mõistlik(:P) ja arvestasin sellega, et laupäev on ka päev..ja pidu :D Niiet mingi neljast umbes olin kodus juba.

Laupäeva hommik(või lõuna) algas kerge peavaluga. Siis väike linnatiir koos emaga, kusjuures parim ost oli kaks musta parukat! Enne venna juurde minekut jõudsin ennast üles lüüa, vennale särgi peale eskimo joonistada ja juukseid värvida (mitte et sellest kasu oleks olnud).

Venna juures avastasin ma tumeda paruka kõrvalmõjud- vahepeal jooksin ma omadega täitsa lühisesse ega saanud üldse aru, mis toimub. Ja kuna ma siis veel joonud ei olnud, süüdistan ma kõiges parukat. Ega see tumedapäiste elu lihtne ei ole..vähemalt mitte minu, eluaegse blondiini, jaoks. Sellepärast vahetasin keset pidu kostüümi ja hakkasin eskimotüdruku asemel polaarrebaseks :D Kui rahvas oli enamvähem kohale jõudnud, siis jõin ma ennast enivei eskimoks.

Tahaks igaks juhuks täpsustada, et minu puhul tähendab joomine seda, et ma saavutan mingil määral kõrgendatud meeleolu, mis väljendub soovis rääkida (arvestamata seejuures kuulajate soovi kuulata) ning soovis kino teha st sisuliselt olen ma samasugune nagu alati, lihtsalt mu seltskondlikud omadused võimenduvad veidi :P Ainus erinevus on vist see, et joogisena ma ei pelga fotoaparaate(kuigi peaks vist :D ). Hea seegi, et neid hetki väga tihti ei ole- pühapäeval naersin ennast pilte vaadates segaseks :)

Igatahes..kuhu ma jäingi. Ahjaa- jõin ennast eskimoks ja siis tuli meile buss järele ja me läksime sellega linna peale hängima. Bussis oli karaoke (kuigi laulsid vist ainult 3-4 inimest..aga see-eest kõvasti ja valesti).
Esimese asjana pakkusime mina ja vend inimestele Vabaduse väljakul kuivatatud kala, mida meil oli palju ja mille spetsiifilise aroomiga venda arvatavasti veel mõnda aega oma kodus võitlema peab..
Siis toimus meil võistlus Rocca Prismas- võistkonnad said ülesandeks hankida poest 20 minuti jooksul viis asja, raha võis maksimaalselt kulutada 50.- . Ma ei hakka siia ümber kirjutama, mida me täpselt hankima pidime ja mida me täpselt ostsime. Aga seda ma ütlen küll, et kuulates kahte meest naiste hügieenitarvete riiuli ees arutamas millist kaupa osta, suutsin mina ennast vaevu riiuli abil püsti hoida- naersin ennast lihtsalt pooleks. Igatahes üks neist väitis, et mingisugusel ellujäämiskursusel oli neile õpetatud, et tampoonidega saab suurepäraselt tuld teha. Selge, jätame meelde :)
Pärast võistlust tegin ma oma debüüdi reisijana poekärus, mida lükkab üks mitte-väga-kaine noormees kasuka ja pikkade mustade juustega :D Tahaks seda millalgi korrata, aga järgmisel korral peaksin vähe sobivamad riided valima- miniseelik ei ole antud transpordivahendi jaoks just sobivaim reisiriietus.
Siis veel veidi bussisõitu ja klubisse minek. Klubiõhtust ma rääkida ei kavatse ;) Koju jõudsin hilja..või vara..oleneb kustpoolt vaadata.

Ja siis oli veel pühapäev ka. Ei mingit peavalu hommikul(?!). Meeldiv päev ja pikaleveninud õhtu.

Kokkuvõttes- meeldiv nädalavahetus. Vahel kohe on vaja möllata :) Nüüd hakkan korralikuks jälle.

veider

Tsitaat Postimees Online'st: "Üks selline raamat räägib muinasjutuprintsist, kes tõrjub tagasi kolme printsessi lähenemiskatsed, kuid leiab endale meessoost kaaslase ja elab temaga õnnelikult elu lõpuni.
Teises muinasjutus seikleb lõbus pingviinipoeg, kellel on kaks isa. "
Uudis rääkis siis Inglismaal väljaantavatest muinasjuturaamatutest. Võib-olla olen ma liialt konservatiivne, aga..minumeelest on see nagu natuke haige. Ja ma ei ole homofoob..lihtsalt..jätke muinasjutud rahule.

parim nädalavahetus üle pika aja

ausaltöeldes. ma ei jaksa kirjutada. eskimodest. bussisõidust. sõidust poekäruga. öisest tuljakust ühispanga 8. korruse saunas. dingo kontserdist. vana tallinnast šampusega.
nädalavahetuse kompliment oli laupäevaöine: "sa näed välja nagu Keit Pentus" (blondid juuksed mõjusid vist)
nädalavahetuse mõtlemapanev lause oli pühapäevaöine: "Kats, kas sa oled kibestunud?"

teinekord kirjutan

naistepäev

Noh...täna meeldis mulle kohe eriti naine olla (A). Meeldisid lilled ja komplimendid. Meeldisid kallistused ja suudlused. Meeldis see, et Hiinas viibiv Peep Sürje oli TTÜ naistepäeva aktuse jaoks tervituse linti võtnud. Meeldis isegi esinemine, kus ma ainult naatukene puusse panin. Ja see meeldis, et ülemus arvas, et ma ei pea pärast esinemist tööle tagasi minema. Jah. Meeldis :)

Aga mis mulle ei meeldi on see, et pärast kahepäevast antibiootikumideta olekut, on mu kurk kibe ja nohu tagasi. No krt kaua võib haige olla? Kopsupõletik v mitte, aga miks on mul tunnenagu hakkaksid mu äralõigatud mandlid tagasi kasvama, ah? Homme lähen tüütan jälle arsti, aga seda ma ütlen, et enne pühapäeva ei kavatse ma uuesti antibiootikume võtma hakata. Sest reedel on saunakas Kuljusega ja laupäeval vennaraasu sünnipäev(mis vähemalt praeguste plaanide kohaselt tuleb SIGAÄGE). Ja ma ei kavatse mingil haigusel jälle lasta oma plaane ära rikkuda.


Ahjaa...ma ostsin täna 2.5k eest Aerosmithi pileteid!!! rRrrrrr...lõpuks ometi külastab Eestit bänd, mida ma actually tahan vaatama minna (ok, Metallica oli ka) ja mul on selle jaoks võimalus. Ma juba niiii ootan :))


Igatahes viimase hetke kuumad naistepäevaõnnitlused kõigile erilistele naistele mu elus. Neid on vähe, aga nad on erilisemad kui kõik ülejäänud maailma naised kokku!

Ja aitäh kõigile kallitele noormeestele, kes vaevusid mind meeles pidama :)

öised mõtted

Hetk tagasi, kui oma vägaväga haiget sain (vahelduseks füüsiliselt), tekkis mul mõte, et tegelikult on ikka päris nõme mitte omada inimest, kellele kolmveerand kaksteist öösel helistada (kedagi peale Merxu, kelle ma oma masendus- ja rõõmuhoogudega kindlasti juba ammu ära olen tüüdanud). Kes tuleks puhuks valusale kohale peale ning teeks mulle moosisaia ja teed või vähemalt uriseks unise häälega telefoni, et kõik saab korda.
Ja seda mõtet edasi arendades hakkasin spekuleerima, et kui ma kolm nädalat tagasi poleks jaksanud Merxule smsi saata(mis iseenesest oli tol hetkel tõeline eneseületamine), siis kui kaua ma oleks üksinda oma voodis lamanud, suutmata varvastki liigutada, kõnevõimetu, ainukeseks kaaslaseks kõrgekõrge palavik. Eriti kui arvestada, et mu perekond teadis, et nädalavahetus möödub läänevirumaal möllates. Üsna kaua, ma arvan. Enam ma sellistele asjadele mõelda ei kavatse, muide. Sellest ühest korrast piisas :D

Mõtlen parem sellele, et mul on maailma parim perekond, aga neist ma ei kirjuta, sest nad on niii head, et ma ei raatsi neid jagada :)

Btw, homme astun üle saja aasta Kuljuse koosseisus lavale. Peaaegu oleks saanud sel korralgi viilida, aga õnneks ei õnnestunud. Selle tulemus on muidugi see, et mul on päris korralik võbin sees, kuna (tsiteerides mulle täna öeldut) homme läheb kõik nagunii valesti. Ja oma esinemisriideid pole ma veel näinudki, rääkimata selga proovimisest :D

Igatahes- üks minut on naistepäeva alguseni, ehk jõuan enne magama minna :D

Kopule :)

Kopu, Sa oled kullatükk ;) Tead kui armas oli Su kommentaari näha ja tunda, et keegi teab, milline ma olen?/olin?/tahaks olla?/krtsedateab..igatahes hea meel oli noh :D

Ega ma vist muidu ei olekski seda teemat puudutanud :P AGA..

..valimistulemusi, uudiseid, spekulatsioone jms teavad kõik huvilised niigi, sellepärast ei hakka rääkima millestki muust peale enda emotsioonide ja mõtete. Ego nagu ma olen :D Ja kuna ma olen selline ego, siis ma teen lühidalt, sest mul on vaja veel digisignaalide töötlemist õppida (digi siin, digi seal :P)

Oravate võit tegi südame soojaks- jõudsin ikka ära oodata, millal mu lemmikerakond kohukeseparteile koha kätte näitab. Asja tegi veelgi positiivsemaks asjaolu, et sellist edu ma küll ei oodanud. Liiatigi kui minu valimisringkonnas ei olnudki nagu kedagi, keda valida. Enne hääletuskasti juurde minekut olin ikka täiesti kõhkleval-kahtleval seisukohal, aga läbi häda sai number kirja ja minu poolt valitud inimene riigikokku ka (H).

Lisaks oravate võidupeole oli mul hea meel tõdeda, et IRL (üllatavalt sümpaatne viimasel ajal) nii kõva tulemuse tegi ja Rohelised ka (Tannu rokib ju) :)

Aga mis puudutab valimistepühapäevale eelnenud nädalavahetust, siis see oli puhkus. Paar viimast aastat polnudki sinna nii jõudnud, et oleks olnud aega teha ainult seda mida ise tahan. See viga sai nüüd igatahes parandatud :) Aga seda pean küll ütlema, et Tartu on muutunud. Päris palju. Mina olen ka muutunud. Aga sellest ma räägin kunagi hiljem pikemalt..kui räägin.

phew