avameelselt alkoholismist?

Või noh..alkoholism on ikka karm sõna. Lihtsalt kOliveri poolt lingitud artikkel oli täitsa piisavalt hästi kirjutatud, et mõtlema panna. Olen artikli autoriga ikka täiesti nõus- kirjeldatav suhtumine on ikka väga laialt levinud. Liiga laialt. Eriti noorte seas.

Kui enda noorusele tagasi mõelda, siis esimest korda puutusin kange alkoholiga (konkreetsel juhul oli see vist viin) kokku keskkooli lõpetamise ajal. Mingid maitsmised-asjad olid nagu varem ka, aga tol õhtul ei julgend ma hästi koju minna. Mäletad, Kopu? ;) Noh. Point peaks siis olema selles, et 13aastasena ma alkoholipudeliga ringi ei jalutanud. Ning olen üsna kindel, et see on hea. Mõeldes, mida mingid alaealised alkoholiumas korda on saatnud, olen üsna rahul.

Ülikoolisügisel hakkasid muidugi puhuma uued tuuled. Paljud asjad sai ära proovitud (don't get me wrong- alkohol on alkohol, muu praht mind ei huvita. isegi sigaretid mitte). Tudengipeod toimuvad siiamaani vanaviisi..lauaviina (minupuhul: üldse viina) vast enam eriti ei tarbita, vanakas+ šampus pole üldse nii karm kokteil jne. Aga tegelikult ei tahtnud ma üldse sellest rääkida.

Mõtlesin lihtsalt, et kas igaõhtune* klaasi veini/pudeli õlle joomine kvalifitseerub ka alkoholismi alla? Tegelikult ma ei leia, et kogu aeg peaks jooma ja ausaltöeldes ei ole eriti vahet, kas klaasis, mida filmi vaadates käes hoiad, on mahl või vein (õlu mulle viimasel ajal ei maitse). Tegelikult ei ole ka tudengipeol vahet- selle tõestasime aprillikuus Mirriga ära ju. Ja kuna vahet ei ole...siis ma järeldan, et see ikka ei ole alkoholism. Asi on siiski ilmselt maitses. Mingit kehva veini ikka ei jooks kah :P

Ja mis puudutab massipsühhoosi ja suhtumist a'la "sa ei ole lahe, kui sa ei joo", siis olen veendunud, et nii palju mõistust võiks ikka igalühel peas olla, et sellisele manipulatsioonile kasvõi kiusu pärast vastu hakata. Ning seda, mida ma nendes "lahedatest" vendadest, kes selliseid klausleid välja käivad, arvan..ehh..ei vaevu ütlemagi.

*- pole päris mõtet sõnasõnalt võtta..minu puhul pigem kord-paar nädalas

happens'

Nagu näha, siis oli mul vahepeal täitsa mitu töövaba päeva ning piisavalt tegemist, et mitte vaevuda asju kirja panema.

Kuljus alustas uuesti. Tüüpiliselt. Nii heas kui ka vähemheas mõttes. Seltskond on endiselt lihtsalt suurepärane, aga tänu neljapäevasele esinemisele ootab mind ees supertöine nädalavahetus. Samas kui arvestada kolmapäevaõhtust möllu Miku juures, kus põhitegijateks oli twister ja joogipausid (vabandan kui mõnele mehe hommikune peavalu minu pärast hullem oli), siis ega vist ei oleks tahtnudki neljapäeval tööl olla :D Ja esinemisel särasid kõigi näod, vaatamata pisiapsudele ja kohatisele hämmingule (parem jalg? vasak jalg?). Tore oli..täitsa vahva, et enne järjekordseid ümberkorraldusi saab vana seltskonnaga nädalakese soojemas kliimas veeta :)

Pakkimisega on ainult see häda, et kohe kuidagi ei oska kuskilt alustada. Alaline probleem muidugi. Jube tüütu ka. Viimased paar õhtut olen kodune olnud, pesu pesnud ja asju korrastanud..aga nurgasseisev kohver tekitab ikka tülgastust.

Kool algab kah. Ja mott hakkab tagasi tulema, teadagi mille pärast ;)

Käisin idas. Vaatasin ehedat Eesti rahvatantsu (ehedat st mitte lavatantsu :P osad teist teavad, mida ma silmas pean) kesest KJ kesklinna ja ostsin endale Jevgeni Onegini 64-nda aasta trüki, mis oma ehtpuškinilike illustratsioonidega on omaette meistriteos. Lugeda seda hästi ei suuda, sest eilse õhtu jooksul leidsin endale veel kaks raamatut, mis nüüd pooleli on. Kui enne kooli algust neid läbi ei saa, siis ilmselt jäävad järgmist suve ootama.

Ilmselt seoses suve lõpuga on mind tabanud absoluutne mõttelaiskus. Või suutmatus. Nagu tahaks..aga kohe kuidagi ei suuda asjalikele asjadele konsentreeruda. Infomüra ja täisplaneeritud kalender ei aita sellele muidugi põrmugi kaasa. Krt seda teaks, kus ma omadega oleks kui vahepeal ei leiduks kohta, kus lastakse rahulikult raamatut lugeda ning kella kaheni pärastlõunal magada ja kust on hommikukohvini umbestäpselt 10 sammu jalutada. Aga samas pole mul aimugi kui palju või kas üldse mul lähikuudel aega jääb..

Noh..nüüd püüan ennast kokku võtta ja kooli lainele häälestada. Natukeseks.



PS: (ja katariinblooogspot oli heledamana palju kenam) <-- on siis v? :)

jumal sööb kala? :P

Nii koledat äikest kui täna kella poole kuue paiku hommikul, pole ma ikka päris kaua aega näinud. Kõigepealt müristas nii nagu oleks maavärin ning sellele järgnev välkumine taevas tõi kohale mõtted stiilis: "krt, telekat ei tõmmanud vooluvõrgust välja" "dziisas..mis saab siis kui kontoris peaks vool ära minema!?" jms. Päris õudne oli :)

jalgpall, ititibud ja muu

Noh. Kui tahta jalgpallist rääkida, siis Mirri ütles juba põhimõtteliselt kõik ära. Analoogselt temaga loobusin minagi oma piletist ega suutnud ennast eile õhtul ära kiruda. Kobisin siis torisevana kesklinna. Eesti esimene värav jäi nägemata ning eestlaste komme eduseisus olles mängimine lõpetada ning niisama väljakul passida, polnud põrmugi huvitav, julgen öelda, et mängu lisaminutitel nägi täitsa vaadatavat jalgpalli. Olin meeldivalt üllatunud. Väike siider ja hea film ning polnudki enam nii kurb, et jalkafännidega koos platsi ääres ei saanud olla. Siiski ei saa öelda, et ma ei tunneks ennast petetuna, see pole esimene kord kus on tulnud tantsu nimel olulisi asju ära jätta..aga siiamaani on ikka tavaliselt tantsida ka saanud.


Aga muidu on mul selline karvane tunne, et elu on ikka häbematult ilus. Kiire- jah. Vahepeal suht sassis- jah. Septembrikuu on üleplaneeritud- jah. Tulevik on segane- jah. Aga no vot ei häiri. Vb on asi ka selles, et ma olen mitu hommikut järjest saanud ennast suures voodis mõnusasti välja magada ning õderaas on ka kodumaa pinnal tagasi.

Ehhee..mis õderaasu puudutab, siis üleeile sain ma esimest korda aru, et me oleme ikka head ititibud küll, kui ainukese vaba veerandtunni jooksul kokku saades läheb jutt Microsoftile ja Skype'le..ja üks saab asjast ühte-, teine teistmoodi aru. Ilmselt oli asi selles, et ma polnud nendesse ajaleheartiklitesse süvenenud ka. Ja tegelikult ei jõudnudki me mingite arusaamadeni ega tõsiste teemaarendusteni, lihtsalt see "oh-mina-ja-mu-õde-ja-it-firmad?!" tunne oli hoopis teistsugune. Äge noh. Ah, ei oska seletada ka, Merx saab vast aru (?).

Blaablaa..ja suvi hakkab lõppema. Ise püüan vabadel päevadel arvutit vältida, kuna pole veel täheldanud, et sellel värgil silmadele hea mõju oleks. Raskusi on isegi meililugemise jms-ga..loen parem raamatuid :)

Nojah..vadeva..et lootsite midagi asjalikku? Too bad..ei suuda..pea valutab, rohtu pole ja koju saab u kaheksa tunni pärast..juhhei!

järjekordne "esimene"

See, et hilisõhtune nälg lõppeb öise jalutuskäiguga McDonaldisse, on enne mind vist nii mõnegi teisega juhtunud..aga kasiinosse ma tõesti ei plaaninud minna. Tahtsin ainult tõestada, et nad ei lase mind (tol hetkel ilmselgelt alaealise välimust omavat.- dressikas, plätud, no-makeup) sinna sisse. Eksisin. Neil oli savi. Kaotasin 10 EEKu ( suutsin summa vahepeal kahepoolekordistada, aga kuna ma münte ei salli, siis mängisin kõik maha). Sõps kaotas vähe rohkem :P Mingit hasarti ei tekkinud, pigem rutiin ning viimaste müntide juures igavus. Ja see oli tõesti esimene kord. Huvi tagasi minna küll eriti pole.


PS: McDonaldsi toit ei maitse hästi. Tavaliselt on pärast söömist päris paha olla. Aga mingite ajavahemike järel tuleb seda endale ju meelde tuletada :P

Leigo

..oli lihtsalt liiga hea. Päikeseloojanguvärvidega ülekullatud järv, suitsevad lõkked ning ootusärevuses inimesed. Ultima Thule oma tuntud headuses..ma olen sellele mitu aastat mõelnud, kuid pole siiani suutnud sõnastada, miks UT mulle meeldib. Meeldib lihtsalt ja kõik. Nende kontserdi ajal süüdati järvel sajad küünlad ning kui tõeliselt hämaraks läks, hakkas möll pihta.

Paugutamine, üle peade lendav hävituslennuk, lahvatavad lõkked, kõik harmoonias No Big Silence'i poolt mängitavaga. Siis ekskavaatorid, seejärel sõjamasinad..tulekerad..just siis kui arvasid, et enam ei ole võimalik millegagi üllatada, tegid nad seda ikkagi. Lõpuks augustitaevasse langevatele tähtedele seltsiks lennutatud küünlad. See oli lihtsalt suurepärane. Muusika eriti. Pole ise kunagi NBS fänn olnud, kuid tol hetkel sinna sobis see nagu rusikas silmaauku. Tõsi, lõhkepakettide paugutamine pani minusuguse araverelise küll enam kui korra võpatama, kuid see justkui kuuluski kontserdi juurde. No oligi nagu sõda. Oma õuduses hämmastavalt lummav.

Olen siiski harjunud Leigol hoopis teistsugust muusikat kuul(a)ma ning kuni reedeni arvasin, et see koht ongi loodud romantiliste ballaadide ja klassikalise muusika jaoks. Mitte kunagi ei unusta esimest kontserti Leigol, kui suured lõkked ja järve peal süttinud küünlad tulid üllatusena ning kogu see hilissuvine ilu sellesse kohta armuma pani. Tookord oli hoopis teistmoodi. Just teistmoodi, mitte parem...sest hetkel olen reedest konkreetselt vaimustunud. Midagi nii suurepärast poleks osanud oodatagi, ise ka ei tea miks.

Ning Tartus hotelliaknast avanev vaade oli just see, mis Tartu kunagi ammu minu jaoks Tartuks tegi. Öösel aknast välja vaadates meenusid kõik need Emajõe kallastel mahakõnnitud kilomeetrid, tundidepikkused jutud, erinevad erilised inimesed.. Ning kuigi realistina tean, et midagi sellist nagu siis, enam kunagi tekkida ei saa, tahaks millalgi lähiajal leida aega ja uuesti proovida, mis tunne on hommikul kella kuue ajal mööda seda vana lemmiklinna kõndida. Ehk isegi leiab selle aja.

Heh ja siis ma ju sõitsin põhimõtteliselt esimest korda elus rongiga. Eestis vähemalt :D Oli küll omamoodi elamus ning kuigi esimese tunni jooksul olin ma üsna kindel, et erinevalt bussist ei ole rongis võimalik magada, tõestasin enne Tartusse jõudmist risti vastupidist. Noh, ei olnud eriti mugav..aga ega bussiski pole, onju. Aga bussis ei pakuta sulle kohvi ka :D


Igatahes..eriti mõnus oli :))

nädalavahetus algab neljapäeval?

Ma olen mees, kes kardab vett.. Noh, Vaiko vb tõesti, aga mina küll mitte. Enam mitte. Sest neljapäev oli vapustavalt fantastiline. Kajakisõit mõjus õlaliigelese küll laastavalt ning valu pole veel praegugi kadunud, aga jeti selga istudes ununes kõik ;) Mööda laineid kihutada..kes oleks arvanud, et see niiiii äge on. Mina küll ei arvanud, päriselt! Tahan veel :D Kuna ma kalipsot selga panna ei viitsinud, hakkas lühikestes pükstes veidi jahe (pärast seda kui korraks kiirust aeglustades lained üle pea käisid), aga miski ei lugenud. Vahepeal muidugi ei näinud mereveest pimestatuna mitte midagi, kuid õnneks pole merel eriti palju asju, mille otsa koperdada. Pidi ainult jälgima, et kaasvõitlejatele otsa ei sõida.

Nägin esimest korda Eestis meduusi. Teda vist nimetatakse kuidagi teistmoodi?! Noh, ükskõik, ujumamineku isu võtsid need elukad ära :)

Igatahes oli see kõik lihtsalt viimase peal- absoluutselt suurepärane algus nädalavahetusele.

etsiis..

Ma nüüd ei tea kui paljud kaajotis pidutsejatest mu blogi lugema juhtuvad, aga oma hallile dressikale võiks omanik järgi tulla küll. Mitte et mul midagi hallide dressikate vastu oleks, aga see konkreetne eksemplar on mulle suurevõitu ning ilmselt igatseb juba oma õige omaniku järele.

njaa

Mul on erakordselt halb komme teha endale meeldivalt suur tass kohvi ning muude tegevuste tekkides unustada see seniks kuni jook on jahtunud. Nice.

Lisaks sellele olen ma suutnud (oma peas õnneks ainult) teha homseks töövabaks päevaks umbes sada kakskümmend kuus ja pool plaani. Kui kolmapäeva just erakorraliselt 38 tunniseks ei pikendata, saab päevaplaani täitmine suhteliselt keeruline olema. Ja kusjuures- vaatamata surmaeelsele väsimustundele magamine eelpoolmainitud plaani ei kuulu :D

Pornominutid?

Pedagoogi raugev nümfoporno: täna üle kolme ei pane


-sünnipäevaks saadud väike pornoraamat ei ole ennast endiselt ammendanud- endiselt leiab uut ja naljakat ning minu niigi vasakulesuunatud mõtlemine on normaalsuse piiridest ammu väljunud. Elagu elav kujutlusvõime! Raamatu autoriks muidu NoorteAutoriteKoondis(NAK)- guugeldage ära, saate rohkem teada. Mulle nende mõtteviis istub igatahes :D Tundub, et nädalavahetusel jäi nii mõnelegi teisele ka külge, miks muidu selgitati mu emale, et lause "Jan läheb paneb auto ära" ei ole sobilik..ja surdi samal ajal naeru kätte :D
Kusjuures pühendus selles raamatus on peaaegu sama geniaalne kui teos ise. Sisuga ;)



Edited:

Mõned tsitaadid tänasest päevast..kõik ikka samasse auku-

Shel says:
panemise naljadest on minu jaoks ikka suht esikohal need 2 hääletajat - "Kus ma teid autost välja lasen?","Meil ükskõik, meid võib igale poole panna."

***
Shel says:
peaks ikka rahvatantsu tegema
Katariin Särasilm @wrk says:
jepp
Katariin Särasilm @wrk says:
rahvalik porno: kargas kaerajaani
Shel says:
eiei
Shel says:
kargas kaema
Katariin Särasilm @wrk says:
eip
Shel says:
6ige jah
Shel says:
ta k6igepealt kargas välja ja siis kaes ..

***

Shel says:
kuulsin praegu liikluspornot
Shel says:
terminit "pauguohtlik olukord"

***
Shel says:
minu porno ei ole geograafiline



Huh..hea et niigi läks :D

homondusest..ja muust

Mulle nagu põhimõtteliselt ei meeldi stereotüübid ja tolerantsusest jääb siin maailmas ikka vajaka küll. Kuigi mulle jääb arusaamatuks teatud inimgrupi soov oma seksuaalseid eelistusi paraadiga kuulutada, mõistan veel vähem neid, kes selle pärast endast välja lähevad ning kära teevad.

Esiteks ei mõista ma miks peaks keegi ennast identifitseerima oma seksuaalsete eelistuste järgi. See on umbes sama veider kui kellegagi tutvudes öelda, et tere, mina olen hetero. But like- who cares? Mis see teiste asi on kellega, kus ja kui tihti ma magan? Tõsi, leidub ka mul tuttavaid, kes aeg-ajalt üsna avameelselt oma seksiseiklustele vihjavad, aga nende puhul on üsna ilmselge, et põhjused on muus. Võib-olla on tegemist meelevaldse järeldusega, kui paraadid ning igaaugustine meediakära ülespushimine näitab minu arvates küll pigem konkreetse ringkonna ebakindlust, kui soovi oma õiguste eest seista. Olen täiesti nõus, et õigus oma partneriga ametliku suhte loomiseks, peaks kõigil olema ja kui mingi inimgrupp tunneb ennast ahistatuna, siis võiks midagi selle vastu ette võtta (mõistlikkuse piirides muidugi). Aga tundes eestlase natuuri, siis ilmselt muudab jänkukostüümides mööda tänavat marssiv rahvahulk ka muidu ükskõiksed kaasmaalased veidi umbusklikuks. Kas tegemist pole sellisel juhul pigem antikampaaniaga? Tore ju kui inimene on uhke selle üle, kes ta on. Tubli. Aga kas kapist väljatulek peab ilmtingimata tähendama kõigile oma orientatsiooni kuulutamist? Ehk piisaks oma isiklikust tutvusringkonnast? Näiteks mind ei huvita inimeste seksuaalsed eelistused. Noh, kui mul endal just konkreetse isikuga mingeid sellesisulisi ambitsioone pole. Lihtsalt kahju on kui paraad rohkem kahju kui kasu teeb. Enda ümber kõlanud kommentaare kuulates, julgen küll arvata, et nii mõnigi gay poeb selle igaaastase ürituse poolt tekitatava meediakära ja vihkamise tõttu hoopis sügavamale kappi.
Igatahes tegelikult leian ma, et kui mingi hulk inimesi peab sellist üritust vajalikuks, kas pingemaandamiseks või minupärast kasvõi põhjuseks pidu panna, siis lasku käia. Võib-olla seda konkreetset gruppi ma hästi ei mõista, aga ise oleksin ka hingepõhjani solvunud kui Tudengite kevad- või sügispäevade paraadid ära keelataks- ilmselgelt identifitseerin mina ennast tudengina :) Mille poolest siis üks grupp parem on kui teine. Jänkukostüümides tegelasi leidub meie seaski.


Teiseks tahtsin rääkida sellest, mida arvan nendest kaasmaalastest, kes eelpoolmainitud üritust kritiseerides sündsustunde unustavad ning sappi pritsides ikka totaalset nõmedust suust välja ajavad. Kuid see teema on ilmselt suhteliselt mitte kuhugi viiv. Kui asi peaks puudutama seksuaalvähemusi, siis muutuvad mõned täiesti normaalsed inimesed kahtlaselt tundlikeks. Munaloopijatest, wannabe skinheadidest ja delfi mõrvarkommentaatoritest rääkimata- eks hälvikuid leidub igas ühiskonnas. Nii kahju kui ka pole- vahel tundub, et tolerantne eestlane on umbes sama harv nähtus kui täiskarsklasest tudeng (inetu võrdlus muidugi, vabandust). Tegelikkuses asjad loodetavasti nii hullud ei ole- ilmselt ei viitsi tolerantsed kaasmaalased oma tolerantsust nii kõva häälega kuulutada, et internetikommentaatoritest üle karjuda. Mis iseenesest ongi mõistlik. Palju kisa vähe villa.

Kusjuures..mina ennast eriliseks tolerandiks ei pea. On asju, mida ma ei aksepteeri, kuid enda õigustuseks pean ütlema, et minu jaoks on need (üksikud) asjad põhjendatult mitteaksepteeritavad ning teisitimõtlejaid poriga pilduma ei lähe (ka verbaalselt). Loodetavasti.


Miks see teema üldse? Juhtusin lihtsalt nädalavahetuse ajalehti lugema. Kommentaare ka kogemata. Püüan seda enam mitte teha.

Stereotüübid kusjuures on veel omaette teema..

tõsi ta on

Out of my life, Out of my mind
Out of the tears that we can't deny
We need to swallow all our pride
And leave this mess behind
Out of my head, Out of my bed
Out of the dreams we had, they're bad
Tell them it's me who made you sad
Tell them the fairytale gone bad

Sunrise avenue - kus see lugu varem oli, ah? :P

Kusjuures- laulul puudub seos mu isikliku eluga hetkel. Mina usun ikka, et muinasjutud on tõsi ja kusagil leidub roosasid, kollaste täppidega hobuseid :)

Mul on paar ideed, millest tahaks kirjutada..paar drafti ka, aga pole kindel millal viitsin-jõuan.

Seega igaksjuhuks tänased pornominutid*:
meteoroloogiporno: ilm keerab vihmale
väga ühepoolne meteoroloogiporno: tuul tõmbas mind läbi
veel ühepoolsem meteoroloogiporno: ajan ilma läbi
suurejooneline meteoroloogiporno: päikesepiste


*tsitaadid ühest eriti-pornograafilisest raamatust :)

pidupidu

Oi kui hea meel mul on, et mul on sõbrad, kes on valmis kuuma ilmaga öösel tuhamäe otsa ronima, minutehtud booli jooma, kõvasti jämmima, kinkima mulle hingeminevaid raamatuid, vanu-kalleid raamatuid, lihtsalt-naeran-ennast-surnuks raamatuid ja muid sigaägedaid asju, eriti isetehtud asju ;) . Kes minu absoluutselt mitteperenaiselikkuse tõttu tekkiva ülima närvilisuse ja jonni välja kannatavad, kes ei näe probleemi magamiskohtade nappuses, kes isegi kaugelolles mu peale mõtlevad ;) ...ja nii edasi ja nii edasi

Kuuuuuuuuum nädalavahetus oli...eriti laupäeva öö...mil suutsin olla maailma kõige igavam peoloom ning pärast kolme-nelja inimese magamasaatmist, ei suutnud ise ka välja mõelda midagi mõnusamat kui sooja voodisse ronida..soojus muidugi ei omanud mingit tähtsust ;). Minu suureks rõõmuks ei lasnud kõige aktiivsemad sõpsid ennast sellest häirida ning rokkisid sajaga sel ajal kui mina nurrusin. Kusjuures- olid enne mind üleval ka...vara üles hilja voodi..teate küll ;P

Sel nädalavahetusel igatsesin ainult ühte parimat, teised olid olemas...suuurepärane noh!
Igatahes..kalllllid olete ;)




Tänane pornominut: Kohila-porno: panen paberile


Edited: Tegelikult igatsesin ma umbestäpselt veel kahte kuni kolme parimat....aga..kahjuks on asju, mis pole võimalikud...

Eile õhtul oli mul tunne nagu oleksin terve päeva maha maganud. Huvitav küll miks?

22

Viimane taks siis või? Noh hea et niigi läks. 26 pidi uus lootus olema ja see jätab mulle nii umbes neli aastat oma asjadega tegelemiseks :P


Istun siin tööl ja lugesin Mirru viimast blogipostitust. Teema oli intrigeeriv peab ütlema..


PS: õnnitlejaid oli palju, aitäh teile! kuna ees on pikk töö-öö, siis arvatavasti suudan isegi orkutis kõigile isiklikult vastata :P


Edited 00:37
Orkutis skräppidele vastamine ei võtnud rohkem kui 10 min...üks kahest kas mul on vähe sõpru või ma olen lihtsalt megakiire :P

kurb hommik

mis siis et ta hammustas ja lärmas, et ta minutikski rahu ei andnud ja kassi kiusas- ta oleks siiski ilusat kodu väärinud, sest ta niiii tahtis armastada ja olla armastatud. varjupaigast ära sõites oli isegi minul (otsustavalt-pahal-südametul-kurjal) klomp kurgus. aga ta lihtsalt ei lasnud kassil elada ja kassi kodu on siin juba mitmendat-mitmendat aastat. õiglus peab olema. ja kurb on arvatavasti sellepärast, et ju me kõik siiski südames lootsime sellest kohutavalt-halva-iseloomu-ja-häbematult-tuttava-välimusega koeranoorukist midagi.

aga eile kui ta mind rohkem kui korra valusasti hammustas, oli ka kurb muidugi. niisiis- kõik on suhteline. loodan, et ta leiab endale sobiva kodu, sest ta on tore koer. päriselt.

Kui unenäod koosnevad pikkadest skype kõnedest, kas see tähendab, et mul on millestki üledoos? Heas mõttes?

päike

Põhimõtteliselt oli eriti äge. Siiamaani naeran omaette mingite naljade üle ning imestan siiralt tänahommikuse hea tervise üle. Kui sellele lisada veel fantastiline rannailm ja veelgi suurepärasem seltskond, siis saab kokku eriti hea suvise kokteili. Palun mulle veel paar sellist ;)

Halbadest asjadest ei räägi, kuna põhimõtteliselt ajavad nad mind naerma. Tuju on hea ja kuigi ilmselgelt olen ma meister oma elu keeruliseks ajamises. Või olen kunagi olnud..enam ei taha. Teised inimesed ei tee asja ka põrmugi lihtsamaks. Kamarajura!