...

eelmine nädal oli täiesti absoluuutselt imeline. käesolev..noh..nii ja naa. aga sellest ma tegelt ei kirjuta.

tahtsin lihtsalt panna kirja, et ma ei suutnud eile, ega suuda õigupoolest tänagi, uskuda KUI lahedaid, kui naeratavaid, andekaid, sõbralikke, lahkeid ja ilusaid inimesi mu universumis eksisteerib.

arusaamatuks jääb ainult, miks see mind ikka veel üllatab.

tsau, karma!

vaatamata sellele, et minu eilne tantsuline etteaste vähimatki kriitikat ei kannata. ausalt, mul on lausa piinlik kui liimist lahti ma eile olin. on see nädal juba olnud fan-tas-ti-li-ne!


ja täna on alles teisipäev!

fantastika otseloomulikult seisneb pisiasjades, nagu uue vanematekodu ekstprompt külastamine ja veendumine, et seal on äääärmiselt tore. ja sulle antakse süüa ja rabarberit.
või selles, kui leiad poest toreda kleidi, ostad selle, lased sisse pakkida ning kümne minuti pärast otsid kohta riietevahetamiseks, sest tunned, et pead ta KOHE selga saama.
või kui sulle tehakse tööalaselt kompliment, selline absurdselt rõõmsaks tegev ja uskumatuna tunduv kompliment.
või selles kui saad endale täiesti lambist imeilusa hommikumantli, mida vist muidu kunagi endale lubada ei raatsiks ning millest saab su tulevase kodu esimene uus asi.
selles, kui näed juhuslikult ühe täiesti tavalise argipäeva jooksul kõiki oma pereliikmeid.
või kui jõuad bensiinijaama hetkel, kus veel-sõita-jäävate kilomeetrite arv on "1" :)

 ma peaks olema puhta loll, et mitte häbematult õnnelik olla :)