Kas te teate seda tunnet, kui kangesti-kangesti tahaks mõne inimese maapealt ära kaotada? Oi kuidas mulle see tunne ei meeldi (think). Siiralt hea meel on, et mul sellist võimet ei ole, muidugi. Niisiis ignoreerin edasi asju ja isikuid, mis-kes mind häirivad ja teen head nägu...aga..ma ei tea kaua ma viitsin.

Ja siis on veel hea meel, et hetkel kui tegin bloggeri lahti panemaks kirja oma iroonilisi kommentaare teemal- "tüdimus-sellest-et-muga-kontakteerutakse-ainult-endast-rääkimiseks", sain aru, et olen ikka ebaõiglane küll. Kui mul leidub inimesi, kes minuga hommikuni juttu räägivad, inimesi kes mind poolsegaseks tantsitavad, inimesi kes aegajalt siiski helistavad, inimesi kes mind naerma ajavad- no mida ma siis vingun, ah?

Aga jõulukingitused on lõpuks valmis! Ja homme v hiljemalt ülehomme saab koju! Jõuludest kusjuures on parajalt siiber :D