nv

lugesin reedel enda kohta, tantsukaaslaste poolt, kirja pandud asju. leidus paar mõtlemapanevat, aga mitte üllatuslikku, ütlemist..ja mõni üllatus ka..ja mõni naeruturtsatusi tekitav seik :D

peamiseks emotsiooniks jäi siiski hämming.
hämmeldus selle üle kui suure täienduse sai mu mõtteline "kaunite komplimentide list"
hämmeldus, et nad nii arvavad. minust?! nagu tõsiselt või?
ja soojus. see soesoesoe tunne, mille tahaks kuskile südame tagasoppidesse tallele panna, et saaks ta  üksildastel kurbusehetkedel kaissu võtta.

laupäev oli inspireeriv. pisiasjadest tekkis silmi särama panevaid uusi ideid, mõtteid ja soove. ja muidu oli chill. mugav, mõnus ja laisk.

ja tänase sombuse pühapäeva veetsin ma maailma kõige lahedama inimesega. inimesega, kes paneb mu südame armastusest kokku tõmbuma ja toob näole laia-laia naeratuse. kelle elujanu ja avastamisrõõm väikeste asjade üle, tuletab meelde mis üleüldse on siin maailmas oluline. kelle pärast ma olen valmis minema läbi tule ja vee. inimesega, kes mulle täna tundide kaupa naeratas!

mul on ikka kolossaalselt vedanud. tore kui sellised nädalavahetused mulle meelde tuletavad, kui häbematult õnnelik inimene ma ikkagi olen :)

kaunis

ärkasin seljavalu pärast ning juhtusin nägema imelist päikesetõusu.
tänane hommik oli roosa ja helge :)

ametlik

nüüd on vist kohe täiesti kindel, et ma veetsin ligi neli aastat oma elust mingite seemnete mõju all.
õnneks karma on suht bitch
selle teadmisega, võib nüüd edasi elada

reeede

ma ei ole vist kunagi reedet niiiii palju oodanud.
ja oleks siis mingi eriline põhjus. nagu kuulsa koomiku esinemine või midagi muud..
aga tegelikult olen ma lihtsalt väsinud. füüsiliselt ja vaimselt.
kuid samas olen ma endaga häbematult rahul :)

aevastades vasakule ära...

tempo

tempo kisub silme ees kirjuks. wc-s käimiseks peab aega planeerima ja söömine on nõrkadele.
lõõgastumishetkedel mängin mõttega hakata kiikhobuste maalijaks..

update

loomine on lõõõgastav..
nagu ka London ja enda ogaraks shoppamine maailma parimas seltskonnas
ja enese varahommikusse tantsimine pärast ohtraid rummikokteile..tulemuseks tulivalusad jalad
ja..ja..hilisõhtune tööhoog pole just lõõgastav..kuid siiski rahuldustpakkuv


kurguvalu on vastik
ja kodu on kolihunnik (loodetavasti ajutiselt..kuigi..ega ma ei usu et minust kunagi musterkodu elanik saab. kuigi tahaks)
tennis on äge ja on suutnud mind sel nädalal mitu korda hilisõhtuni teleka ette naelutada
ja järgmine nädal on sünnipäevanädal

jaa..

kakstuhatkolmteist

Kakstuhatkolmteist kujunes hoopis teistsuguseks, kui ma oleks arvanud.
Oli..tõsisem..keerulisem..enese kättevõtmise ja suurte muu(da)tuste aasta.

"Esimesed"

Sain esimest korda Tädiks ning selle faktiga kaasnes palju Esimesi. Alates hetkega kus seisan sünnitusmajas, vaatan ühte väikest konnapoega ja pisarad lihtsalt jooksevad vaikselt..ning lõpetades mähkmevahetuse, karjuva beebi rahustamise ja südamest rõõmustamisega ühe Uue Inimese paljude Esimeste üle.

Sõitsin esimest korda mootorrattaga. Tõsi, küll tagaistmel, kuid võib-olla on see isegi suurem eneseületus kui ise roolis olemine. Oli imeline suvepäev täis spontaansust, ootamatusi ja uskumatust et elu mu vastu nii tore on.

Avasin esimest korda ise austrikarpi. Prantsusmaal. Kus ühtlasi käisin ka oma esimesel villapuhkusel, suurepärases seltskonnas :)

Tundsin esimest korda tõsiselt hirmu oma kalli inimese pärast. Kahjuks mitu korda aastas. Õnneks on praeguseks kõik korras ja hirm möödas. Alles jäi vajalik meenutus selle kohta kui habras on tegelikult meie eksistents.

Hoidsin esimest korda käes tennisereketit. Ja armusin jäägitult. Läksin esimest korda elus tennisetrenni, osalesin esimest korda tenniselaagris. Olen endiselt armunud.

Proovisin esimest korda lumelauda. Kukkusin, ajasin ennast püsti, kukkusin uuesti. Meeldis, aga mitte nii palju kui tennis ;)


Käisin esimest korda elus ÜKSI välisreisil. Komandeeringus, lemmiklinnas. Imelik jah, et alles nii vanana, kuid tõesti polnud varem üksipäini kuskil käinud :)

Sõitsin esimest korda elus segwayga. Prahas. Minu jaoks jäi veidi aeglaseks, eelistan kiiremaid sõidukeid :D

Rokkisin esimest, ja ma siiiiiiralt loodan et mitte viimast, korda koos rokkbändiga ööklubi laval. Pärast tihedat päeva tantsulaagris. Tumemust suitsusilm, superlühike seelik ja toretore seltskond = üüberlahe elamus :)

Läksin esimest korda oma vanematele külla linna, mis ei ole minu sünnilinn. Veider tunne küll, kuid siiski on imeline tunne näha kui tore neil seal on.

Põletasin esimest korda elus päikese käes enda kõhu peale villid. Jeerum kui vastik!

Müüsin esimest korda maha oma Esimese Kodu.
Ja ostsin esimest korda Täitsa Ise endale Uue Kodu. Sellega kaasnes palju esimesi, alates elektriskeemide tudeerimisest ja lõpetades kinnisvaraarendajaga kaklemisega..ilmselt see esimeste jada jätkub..



Sõitsin esimest korda elus limusiiniga. Jänesekasukas ja šampuse voolates. Mmmmõnus ja tõeliselt  lõbus, eelkõige tänu seltskonnale.

Sattusin aasta viimastel päevadel esimest korda liiklusõnnetusse. Hirmus oli. Õnneks siiski õnnelik õnnetus :)

Jnejne. tegelikult võib ilmselt igast päevast leida midagi, mis on su esimene..muidu oleks elu lausa kohutavalt igav :)

"Reisid"

Reiside suhtes ei olnud just liiga tihe aasta. Suurem osa mu reisidest mahtus kahe kuu vahelisse intevalli ning oli seetõttu veidi rohkem rabelemine, kui mulle meeldiks.

Kevadine Egiptuse päikeselaks.
Talvine suusareis Soome.
Augustikuine Praha.
Septembrine lemmiklinn London.
Septembriselt sügisene Prantsusmaa.

ja rohkem vist polnudki? Eelpoolloetletust kah enamus tööreisid. Luban uuel aastal ennast parandada :)

"Kultuur"

Eddie Izzard, Bill Bailey, Stephen Lync, Pablo Francesco also known as Naera Ennast Lolliks Püstijalakoomikud, keda oli sel aastal õnn laivis näha. Said vist kirja ka enamvähem lemmikute järjekorras. Eddie muidugi oli täiesti FAN-TAS-TI-LI-NE ning pingereas tuli tema järel tükk maad tühjust :)

Muusikaelamustest ei saa otseloomulikult jätta mainimana selle suve laulupeolaadset üritust pakkunud Robbie Williamsit, kuid äärmiselt lahe oli ka sellele eelnenud õhtul toimunud öölaulupidu Tartus.
Samuti nägin kaks korda laivis Ewertit ja oma lemmikdraakoneid ning tundsin mõlemal korral, et nendest parem lihtsalt ei saa olla :)
Lenna plaadiesitluskontsert oli ka äge ning plaat mängib siiamaani autos vahelduva eduga.
Väga ehe oli ka Jarek Kasari, Vaiko Epliku ja Jaan Pehki ühine kontsert Palmse mõisas koos sümfooniaorkestriga. Minu lemmikmuusika, veidi teistsuguses seades, soojas sumedas suveöös. Ülimõnus :)

Ja siis mäletan ma kevadest veel ühte pungipidu/-kontserti, kus küll muusikaelamusest suurem elamus oli rokkimine koos punkaritega, mis päädis kogu kamba pikalilendamisega RC põrandale :D

Jaa, ma tean et ma olen kultuurne :D

Teatrisse ikka jõudsin ka õnneks mõned korrad:
Vertikaaltund, Grönholmi meetod, Leke, Kõik on täis - Draamateatris. Titanicu orkester Tapa raudteejaamas.

Kõik olid head etendused kusjuures. Eriti soovitan Grönholmi meetodit ja Kõik on täis.

Kinos käisin kah. PÖFFist olen kirjutanud ning eks neid filme oli tegelikult rohkem. Kaks hollywoodi filmi, mida reaalselt ootasin olid Kääbik (oli nii absurdne, et juba peaaegu hea) ja Näljamängud II (oli tõeliselt hea, vaatamata sellele et ootused olid pärast raamatut ülikõrged). Ülejäänusid ei mäleta, meelde tuletama ei viitsi kah hakata.

Ise sai ikka kah endiselt kultuuri tehtud. Kuljuse ägedaim kontsert oli kindlasti Vilsandil, sest kokkuvõttes oli see ikka superlahe üritus. Estonias esinesime ka :)


"Emotsioonid"

Tunnete karussell ja hormoonide möll jätkus aasta alguses sama suure hooga, keris ennast aina suuremaks ja suuremaks ning siis jäi ühel hetkel nätaki seisma. Hea et niigi läks. Tahan-Olla-Ja-Pean-Olema-Parem-Ilusam-Osavam-Tublim-Targem-Jne-tunne oli omandamas juba ebatervislikke mõõtmeid ning piduri tõmbamine hädavajalik. Raske südamega pidin tunnistama, et valedel motiividel enese piitsutamine ei vii kuskile..ning sellest üle saama. Südamevalu asendus üsna ruttu magushapu muigega ning tõdemusega, et vahel võib inimene ikka lambist täitsa lolliks minna :D
Sellele järgnes tunduvalt rahulikum, enesesse vaatamise, periood. Õppimise ja ümberhindamise aeg, pärast mida olen endaga palju rohkem rahul. Näis kui kauaks.
Ja siis tuli tööstress. Ootamatult suuremas koguses kui oleks arvanud. Päädis see jõulueelse läbipõlemisega, millest päästis ainult fakt, et pühadeajal ei teinud ma MITTE MIDAGI. Vegeteerisin vastutustundetult ja päästsin sellega oma vaimse tervise. Uuel aastal võtan vabamalt.

Ja mis emotsioone puutub siis, see küll ei sobi otseselt antud teema alla aga..selle aasta esimesel hommikul ärkasin ma õnnelikumana kui ma kunagi lähiajaloo vältel uusaastahommikul olen ärganud. Ning seda täiesti ilma mingi objektiivse põhjuseta. Lihtsalt niisama! Ma lihtsalt tunnen iga oma keharakuga, et 2014 tuleb suurepärane..

Lõppkokkuvõttes on see ju mu enese kätes :)

imeliste hetkede kollektsioon

tänane õhtu oli ideaalne. ma lihtsalt pean need mälestuskillud kirja panema, et ma ei unustaks :)

imemõnus õhtu algus kalli pere seltsis, kes on Minu Inimesed ja kelleta ma oma elu ette ei kujutaks. rahuhetk mõtlemaks kõigele heale möödunud aastas ning soovidele järgmisteks.

hetk, kus kondasin üksi mööda Patarei vangla hämaraid koridore, teemärgisteks põlevad küünlad. hetk iseendaga, iseseisvana, iseteadvana, ise hakkama saavana, teades oma sihti ja soove :)

hetk, kus oled vanalinnas veidi segaduses, sest telefon ei tööta ja sa ei tea kuhu minema pead, ning siis..täiesti ootamatult haaravad sõbra käed sind kallistusse ja tunned et sa polegi üksi :)

hetk, kus kogemata ja täiesti planeerimata on sul võimalus kallistada mitmeid oma sõpradest, kellele sa liiiiiiga harva ütled, et nad on kallid.

ja hetk, kus ööklubis pannakse tuled põlema ja sina istud sõbraga laua taga ning arutad maailmaasju nii nagu ammu, liiga ammu, pole juhtunud.

..ja siis ei häiri isegi see, et kojuminekuks takso saamine oli ilmvõimatu :D

jõuluootus

Ootan ja ootan, aga mida pole seda pole. Jõulutunnet siis.
Ehtisin oma elu esimese isikliku jõulupuu, tõin mandariine ja küpsetasin piparkooke, kõik jõulukingid on ka olemas..kuid tundub et sellest ei piisa. Peab vist leppima, et seda harrast kõikehaaravat jõulutunnet ei ole ning suure tõenäolsusega ei tule ka.


Selle asemel on palju erinevaid, rõõmustavaid kuid samas ka keerulisi ja segadusttekitavaid emotsioone.
Hingesoojus on ootuspäraste kanalite asemel tulnud kohtadest, kust seda absoluutselt ei oodata ei osanud. Ja hoopis teisel tasandil. Keerulisemal. Endasse süvenema sundival. Ebaisiklikumal, kuid samas niiii isiklikul. Ja üllatavalt rahuldustpakkuval tasandil. Ja veidi hirmutaval.

Õnneks on jäänud võimalus hankida lihtsaid-rõõmsaid emotsioone teisi rõõmustades. Ning õnneks leidub inimesi, kes vaatamata ammusele olemasolule mind siiski endiselt üllatada suudavad.

Hetkel on hea. On enesekindlust ja tegutsemistahet, on visioon ja eneseusk. On naeratus huulil ja soe segadus südames. Aga mis saab edasi? Ootan põnevusega.

11.12.13 14:15:16

selle ajaloolise hetke ma igatahes magasin maha.

st ei maganud, aga vihtusin tööd teha :)


tänase ajaloolise päeva plaan näeb ette:
töö, trenn, koogimeisterdamine, raamat, uni.

milline harukordselt põnev elu (mm)