- fotoaparaadi peole kaasa võtmine ei ole hea mõte. midagi ilusat sa sealt hiljem ei leia (shake)
aga järjekordselt üks nädalavahetus, mis paneb mõtlema selle üle kuidas elu, oma ettearvamatuses, võib sind täiesti juhuslikult (?) kukutada täiesti planeerimatult lahedatesse situatsioonidesse. minu õnn, et olen viimasel ajal suutnud endale oma "rohkem spontaansust" põhimõtet õigetel hetkedel meelde tuletada. mine tea, äkki saab isegi harjumuseks.
järjekordne nädalavahetus, mis pani proovile füüsilise võimekuse, magamatuse näol. ja vaimse võimekuse (niivõrd kuivõrd) meeldivate vestluste, tantsimise ja mitte harjumuspäraste sotsiaalsete situatsioonide näol.
ja naermine. naermist ei ei saa mainimata jätta. naerda nii et kogu maailm on värviline. jah.
lisaks südamele on kevad ka kergelt pähe löönud. väljendub see pea-laiali-otsas ringitormamises, unelemises ja selles, et tundubki mõistlik iga viimanegi vaba hetk jooksudressis veeta. selle asemel et teha Normaalseid Asju (nagu koristamine, talveriiete ära pakkimine, akende pesemine ja muud sedalaadsed tüütused).
no ja kui sellele kompotile lisada veel suvemuusika ja kevadilmale omane tujukus, siis saategi krooniliselt naeratava minu, kes unustab ära Kõige Olulisemad Asjad ning võib süüdimatult ärrituda selle peale, kui keegi talle midagi meelde tuletab..kuid muus mõttes on üks Äärmiselt Heatahtlik Tegelane :))
Nädalavahetus mis algab reede südapäeval nii suurepärase muusikaga, ei saagi tulla teistsugune kui suurepärane.Reede õhtu oli humoorikas ja hariv, uued inimesed, vanad inimesed, palju naeru ja piisavalt tõsist juttu. Veini sai küll joodud rohkem kui esialgu plaanis, aga nalja sai ka rohkem kui ma ootasin. Tõeliselt mõnus õhtu.
Laupäevahommikul oli Kõrvemaa. Imeilus ilm. Palju rahvast. Ja 6km tõuse-laskumisi jääkarulaadse sõbrakese seltsis. Temal oli juba kolmas kord sellel võistlusel osaleda ning tema kogemus tuli kasuks.
Ja laupäeva õhtul ootas ees Paabeli live (suurepärane as usually). Hiljem viis tee mind Rock Cafe'sse Bändcämpi vaatama ning omadele kaasa elama ning ülejäänud õhtu möödus ka äärmiselt meeldivas seltskonnas. Kui hilisöise taksojuhi šovinistlikud kommentaarid välja arvata..kuigi ka need tegid pigem nalja.
Pühapäeva hommikul etendasin oma versiooni filmist Djuud-kus-mu-auto-on (vastus: linnas). Abiks järjekordne veidrikust taksojuht (mitte see sama, kes eelmisel õhtul). Auto õnnelikult käes, oli võimalus reedeõhtust huumorit pühapäevaste pannkookide seltsis jätkata. Hiljem olin veel asjalik ka. Great success!
Oli üks väärt nädalavahetus, ma ütlen (mm)
Nädalavahetus ja sellele eelnev nädal täis tantsu päädis pühapäevahommikuse koomaga. Vahepeal käisin korra koerajooksu harjutamas (järgmise nädala Kõrvemaa Kevadjooksule mõeldes) ning pärast seda uuesti koju magama.
Aga tänasesse esmaspäevahommikusse on juba mahtunud palju positiivseid emotsioone. Terve nädal võiks selline tulla :))
teeks nüüd kohe siia blogiseina peale ühe risti. mingi eksituse läbi olen ma esimest korda oma amatöörtantsija karjääri jooksul sattunud olukorda, kus ma kontserdil ka tantsima pean.
no ausõna! ei ole võimalik, et elu on nii lahe noh!
nädalavahetuse tantsulaager tähendas 8h tantsutrenne ja lisaks natukene tantsu lõbu pärast esimesel päeval, ligi 5h tantsutrenne teisel päeval, lihasvalu, kohutavat väsimust ja hulganisti positiivseid emotsioone pealekauba.
tänane erakorraline trenn spaas loksutas viimasedki valutavad jalalihased ja kanged kaelasooned paika ning naerutas kõhulihased valusaks. i-me-li-ne!
ja kolm tööpäeva veel. kolm!
vähkresin poole hommikuni voodis, kuna unelimiit oli nädalavahetusega kapitaalselt täis magatud ja pea halle argipäevamõtteid täis. hommikul astusin voodist vasaku jalaga välja ning mõistsin kohe oma viga, kuna jalg oli niii valus. eilne esimene välispordiüritus oli vist ilmselgelt liiga suur pingutus.
aga ometi on täna ilus päev. imeilus päev! selline päev, kus täiesti lambist ma mitte ainult ei naerata, vaid lihtsalt konkreetselt naeran omaette :)
