Järgnev kirjatükk rõõmustab kindlasti inimesi, kellele meeldib lugeda sellest, kui kellelgi halvasti läheb. Eeldan siinkohal siiski seda, et enamus mu sõpru-tuttavaid sellised ei ole ;)
Et kõik ausalt ära rääkida, siis peaks vist alustama sellest, et täna hommikupoole ööd oli mul tunne nagu ma sureks ära. Kurk paistes, hingamine valus ja neelatamine absoluutselt mittesoovituslik. Hommikune tee ja kohv tegid asja veidikene paremaks, aga mu hääl oli läinud parematele jahimaadele ning tundus, et päriseks. Ja kuna ees oli ootamas Modulatsiooni (suuline!) eksam ning kuuldused arstide streigist olid mind ettevaatlikuks teinud, siis otsustasin ma oma perearsti külastada, kuni veel saab.
Üllataval kombel piisas kõigest veidi rohkem kui tunnist, et löögile pääseda. Arst vaatas mulle otsa ja küsis, et kas ma haiguslehte ka tahan. Seda kusjuures ilma, et oleks isegi mu kurku vaadanud. Kui ma siis edasi vingusin(loe: kähisesin vaevukuuldavalt), et kurk oleks nagu paistes, siis korraks vaatas ka. Ja sellest tegi ta järelduse, et mul on mingi viirus, mida ravida pole mõtet, kuna ravimid on kallid ega mõju nagunii :D Ja siis ta lohutas mind veel, et küll läheb veel hullemaks :P Ning haigusleht kehtib mul 19ndani(kui arstid ei streigi) või 22ni(kui nad streigivad), sest neil pole streigi ajal lubatud isegi telefoni teel haiguslehte pikendada :D
Aga miks see streik mu elu ei mõjuta? Lihtne- haiguslehte ma nagunii arvatavasti rohkem ei kasuta kui sel nädalal, rohtu ma ei saanud ja järeldus on see, et arstil on savi. Ning kui arstil on savi, siis ei aita streik ka :)
Ja sellest ma ei hakka üldse rääkimagi kuidas ma oma palavikuga tunde raamatukogus istusin ja lõpuks ikka eksamile ei saanud, aitäh Ants.
This day was a total waste of makeup.
2 rääkis kaasa:
mis mõttes sa eksamile ei läinud?!
noh, läksin küll, aga kui mulle öeldakse kell viis õhtul, et ma pean veel maiteakuikaua ootama ja kuna mul pilt virvendas hommikust saadik, siis..ma lihtsalt loobusin
Post a Comment