Miskipärast on mul tunne, et ma viitsin blogida ainult sessiajal. Mu viimase blogi sissekanded mindsay.com-is lõppesid ka kevadise sessiga :D Kõige iroonilisem on see, et eelmise bloogi lõpu ja praeguse alguse vahele jäi mu viimase paari-kolme aasta kõige emotsionaalsem-kirjum-kirjeldatavam aeg, millest kindlasti oleks palju huvitavam lugeda, kui seda jura. Aga kahjuks ei suuda olla nii avameelne. Ei taha ka. Kel vaja need teavad, kel huvi need küsigu.
Tegelikult olen ma lihtsalt viimasel ajal nii tohutult väsinud olnud. Homme hakkab taas kool- 8.00-15.30 koolis, pärast võiks (loe: peaks) tööle minema, aga siis on veel trenn, enne mida pean endale mingid patsid-asjad pähe kasvatama. brr...ei taha mõeldagi.
Aga nädalavahetus oli viimase aja parim- idas oli tõeline lumeriik. Tuisuga mööda vana kodulinna kõndides tulevad pähe parimad mõtted ja ununevad korraks kõik vastikud-igapäevased-rutiinsed pisiasjad. Lisaks sellele külastasime üht vana õpetajat, üht vähestest keda ma gümnaasiumiajast naeratusega meenutan. Kõik oli kuidagi teistmoodi aga samas ikka vana ja tuttav. Mõnus. Eriti kui on mida rääkida :)
Ja tänaõhtune kelgutamine Lauluväljakul oli tõeliselt nostalgiline- ei mäletanudki, et kelguga mäest üles-alla rühkimine võib NII lõbus olla :D
0 rääkis kaasa:
Post a Comment