Sa sündisid meeleheitest
ja hinge said südamevalust
ja ööl kui su peremees magas
välja hiilisid varjude talust
iil ärkas ja vingus sust üle
kaua ekslesid soiseid radu
hommikul taevas läks pilve
ja enam ei lakanud sadu
kadakad seisid su ümber
kivitee veristas jalgu
kangastus metsade tagant
kustunud tulede valgus
ustavalt käis su järel
su vari, must nagu saatus
ja kui kord lavale jõudsid
oli alanud viimane vaatus
Einoh..mõned mehed oskavad kirjutada. Kui ma suudaks ainult meenutada, kes selle luuletuse autor on.
0 rääkis kaasa:
Post a Comment