CLICK HERE FOR BLOGGER TEMPLATES AND MYSPACE LAYOUTS »

Friday, April 13, 2007

tinasõdur ja asjad

See õnnetu tinasõduri saaga hakkab ausalt öeldes ära tüütama. Milleks leierdada. Kogu aeg üks ja sama jutt. No minul tuleb ka aljošateemalisi artikleid lugedes soov vastu vaielda, kuna arvan, et ma tean eestlaste ja venelaste suhetest päris palju ja minu arvamus on just see kõige õigem, mida maailmale kuulutada (ok, tegelikult on see enamuse teemadega niimoodi, aga see selleks :P), aga üldisel püüan ma teadlikult sellel teemal võimalikult vähe sõna võtta, sest niiehknaa on tegemist surnud ringiga. Sellel teemal ei saavuta eestlased ja venelased kunagi üksmeelt. Mitte kunagi.

Olles enamuse oma teadlikust elust veetnud põlevkivipealinnas, kus eestlaste kontsentratsioon on tunduvalt hõredam kui nii mõneski muus kohas, ei üllata mind vene rahvusest inimeste puhul enam miski. Kohtla-Järvel elades olin ma muide siiralt veendunud, et venelased on äärmiselt edukad, andekad, töökad ja ilusad, sest just sellised olid venelased, kellega ma tihedamalt suhtlema juhtusin. Enamus mu edukamaid klassi-, kooliõdesid ja –vendi olid kuskiltkaudu vene juurtega. Ja enamasti oma juurte üle uhked. Miks olekski asi pidanud teisiti olema, kui nad olid tasemel sportlased, kena lauluhäälega, head matemaatikud, kirjutasid lõpukirjandid maksimumpunktidele jne jne. Lõppudelõpuks tantsis nii mõnigi neist eesti rahvatantse paremini ja hingestatumalt kui näiteks mina..ja tantsupeol nutsime me kõik ühtemoodi. Ja mingit rahvustevahelist vastandumist, isegi mitte kõige pisemat, ma ei mäleta. Kohati erinev mõtteviis- jah. Kardinaalselt erinev temperament- absoluutselt. Aga olles selle keskkonnaga harjunud, ei pannud ma neid erinevusi imeks, vaid võtsin seda loomulikuna. Sest see ju ongi loomulik. Võib-olla alguses panin imeks avaldusi teemal „mina olen venelane“ ja seda, et vahetundide ajal räägiti vene keelt, aga miks oleks see pidanud mind häirima?

Muidugi nägin ka teistsuguseid vene rahvuse esindajaid ja KJ-le kolides hoiatas vanem vend mind, et mõnes kohas on parem vait olla kui eesti keeles rääkida. Kuid üldiselt olid sellised kokkupuuted minimaalsed, et mitte öelda olematud. Isegi põhikooliõpilasena koolipeol olles, kui vene noorukid kaigaste ja kes-teab-millega-veel meie kooli ümber kogunesid(väidetavalt selleks, et mingeid eesti-vene kampadevahelisi suhteid klaarida) ja asi üsna ähvardav välja nägi, ei seostanud ma seda rahvusliku vaenuna. Lihtsalt üks poisikestevaheline tüli, mis suureks puhuti, et elu põnevamaks teha. Aga troppe leidub ju igast rahvusest. Ka eestlaste hulgas ja päris mitu :D

Aga vot Tallinnas…Tallinnas on vähe teistmoodi. Süüdistan kõiges ühikaelu. Seal puutusin ma kokku venelastega, kes jooksid öösel mööda koridori ja kriiskasid (kes ise ühikas elanud on, teab et siinkohal ma ei liialda); pidasid dushiruumis tunniajalisi vestlusi hoolimata sellest, et järjekord oli ukse taga; lagastasid ära WC ja köögi. Arvatavasti ma teen siinkohal paljudele venelastele liiga. Vabandust. Tõesti, tegemist on üldistusega, aga kui mu koridoris elas viis kuni seitse eestlast, siis nemad lihtsalt ei jäänud silma. Ja siinkohal ei taha ma kindlasti mitte öelda seda, et venelased oleksidki mingid läbujad. Olen endiselt veendunud, et üsna tihti on asi hoopis vastupidi. Tahtsin lihtsalt mainida, et Tallinnas saadud kokkupuuted venelastega, on olnud veidi teistsugused kui KJ-l kogetu.

Siinkohal tahaks tervitada oma superlahedat venelasest toanaabrit, kes oli hoopis teistsugune kui ülejäänud ühikakontingent, keda kirjeldasin. Ning kes kahe kooselatud aasta jooksul näitas välja lausa ebainimlikku tolerantsust, taludes minu kõikvõimalikke veidrusi :)

Ja kui asi lühidalt kokku võtta- mina olen Eesti patrioot. Mina Venemaale (ega ühessegi teisse riiki) sini-must-valget lehvitama ei läheks. Mina ei leia, et kujud oleksid olulised, pronksist siis või mitte pronksist. Mul on kurb, et vene-eesti segaseltskondades on tinasõdur üks teema mis alati päeva lõpuks üles võetakse ning milles iialgi üksmeelele ei jõuta. Ja tinasõdurist üldiselt on mul savi. Eestlaste venelaste suhetest ei ole.

Ja tegelikult sai see postitus mõttetult pikk. Ma arvan, et ma enam ei kirjuta :P

2 rääkis kaasa:

Mirjam said...

Nalja teed v? Isegi mina oma tuumapohmelliga suutsin lõpuni lugeda...
Lase aga edasi, lilleke:)

Mann said...

Tead, mulle meeldis see postitus juba siis, kui ma seda esimest korda lugesin.

Täna hommikul tekkis mul Andre emaga, kes muideks on üks Eesti profimaid rahvatervise spetsialiste, vestlus teemal "Teise põlvkonna immigrandid". Lõpuks saatsin ma ta sinu blogi lugema, sest olid minu arust selle postitusega jube hästi kokku võtnud, mida mina tunniga ka ei leierdaks.

Andre ema luges selle läbi ja teatas, et see jutt tuleks Päevalehele saata - et jummala hästi kirjutad, selgelt ja meeleolukalt, ja mis kõige tähtsam, poindiga.

Nii et... =)