Möödunud nädalavahetust võib ilmselgelt kultuurseks pidada.Lisaks reedeõhtusele muusikaelamusele ja laupäevastele filmivõtetele, oli mul pühapäeval suurepärane võimalus veeta aega linnahallis mingisugusel slaavlaste kultuuriüritusel.
Reedel oli KUMUs hämmastavalt hea muusika, kohutavalt palju rahvast ja ilmselgelt liiga vähe õhku, mis iseenesest muutus häirivaks alles siis kui enam kohe üldse hingata ei saanud. Kuna minusuguse isehakanud tallinlase jaoks oli tegemist esmakordse külaskäiguga sellesse majja, siis peab ütlema, et mulje oli hea ning millalgi(ntx siis kui nad mupoolt kauaoodatud Viiralti näituse avavad) lähen ma sinna kohe kindlasti tagasi ning teen tasa kõik need korrad, kus plaan muuseumisse minna on poole tee peal asendunud muude asjadega. Õhtu küsimus enda jaoks oli see, et miks ma Vaiko vahepeal ära olin unustanud? Sest see mees koos oma uue plaadiga tuletas meelde, et ta ongi hea. Lihtsalt väga hea.
Laupäeva hommik algas lõunaste pannkookidega, mida mu maailmakõigeparem õeraas kõigeparemini küpsetada oskab. See keskpäevane idüll sai häiritud telefonikõne poolt, mis teatas, et ma võiksin ühineda kamba toredate noormeestega, kes Männikul ennastunustavalt filmi tegid. See oli lõbus. Päriselt. Nii lõbus, et laadis mu kõrini positiivseid emotsioone täis ja isegi veel natuke rohkem. Nii piinlik, et pärast pilte vaadates naersin vägaväga, ise samal ajal soovides/lootes, et keegi teine neid kunagi ei näe (heh, naiivitar). Nii palav, et tekkis kange tahtmine ujuma minna. Ja niii naljakas, et kõhulihased olid pärast naermisest haiged. Hilisõhtune udune rannaskäik koos lendava taldriku ja lahja alkoholiga pani asjale lausa suurepärase punkti.
Pühapäeval jõudsin koju täpselt selleks ajaks, et haarata oma rahvariided ja Linnahalli põrutada, kus mingisugused vene babuuljad* meid suure käraga riietusruumist välja lõid pärast seda kui olid avastanud, et Kuljus ei koosne ainult naissoost tantsijatest. Well..kuljuse poistel igatahes jäid ilma võimalusest vene vanamutte piiluda ja me riietusime lava taga koridoris, kus oli lihtsalt naeruväärselt pime. Muidu oli esinemine nagu esinemine ikka. Ainult palavam.
Ning nagu kõigest eelpoolkirjeldatud veel vähe oleks- laupäeva öösel nägin ma lihtsalt lummavat filmi , mida ma tahan kindlasti kunagi veel vaadata, mis siis et ma mitte sõnagi sellest misiganeskeelsest tekstist aru ei saanud. Ja eile öösel lugesin niii head raamatut, et kui omaksin lemmikraamatute edetabelit, siis ta maanduks ikka päris kõrgele kohale. Kuna aga sellist edetabelit ei eksisteeri, siis arvatavasti saab ta endale mu uue lemmikraamatu tiitli, sest ma lihtsalt pidin ennast lugedes kolmkümmend korda katki naerma.
*-vb on tegemist poliitiliselt ebakorrektse väljendiga, aga just "babuuljadeks" need ainult vene keelt rääkivad vanemat sorti naisterahvad ennast nimetasid
2 rääkis kaasa:
mh. sa käisid kumuööl. oleksid võind mu kaasa kutsuda:D
ega sa juhuslikult vaiko plaati ei ostnud? ma nii-nii väga tahaks seda!
noh..ütleme nii, et ma olin ise selles kaasavõetava rollis..mille üle ma muidugi äärmiselt õnnelik olin :)
ja plaati ei ostnud, sest mu järgmine palgapäev on augustis ja mul pole kohe üldse raha :D
Post a Comment