Sügis noh. Kool-töö-tants-tudengid-kodu-muu. Hakkan suvisest rammestusest välja rabelema. Ei suuda hästi ära oodata, millal jälle rabelema saab hakata. Kõik on peaaegu paigas ja see on meeeletult hea tunne. Olen õnnelik selle üle kus just nüüd ja praegu olen. Eile õhtul kontorist koju minnes hakkas meeletult kõvasti sadama ning mina hakkasin keset tänavat lihtsalt kõva häälega naerma. Täna hommikul samamoodi. Hea on :)
Ilmselt on asi ka selles, et otsisin eile öösel oma passi taga. Pöörasin kogu elamise peapeale ning kui lõpuks taipasin oma dokumentide kausta vaadata ja otsitava üles leidsin, oli rõõm seda suurem. Kolmapäeval on minek. No ei jaksa oodata noh. Pakkimisega on siiski endiselt null ;P
0 rääkis kaasa:
Post a Comment