..oli..mmmm...tõeliselt nummi. Koos olid peaaegu kõik asjad, mis mulle meeldivad. Tegelt ka :)
Olete tähele pannud, et käies vanades-tuttavates kohtades koos kellegagi, kes viibib seal esimest korda, avastad mõnes mõttes ka ise kõike uuesti. Heas mõttes. Ja sügisene ida-virumaa vääris uuestiavastamist küll. Koos oma vihmahoogude ja päikeselaikude. Ja õõvastavade tuhamägedega.
Sel nädalavahetusel kehastusin ma rohkem kui korra perenaiseks, kes pesi pidevalt nõusid, möllas süüa teha ja oli absoluutselt eba-minulikult hoolitsev. Jube ilane igatahes :D Aga vaatamata naabri koera öisele haukumisharjumusele, umbsele toale ja kindlasti-mitte-kahe-inimese-voodile sai ennast siiski hämmastavalt välja magatud.
rRrrr...igatahes mõne tunni pärast algavaks mõrvarnädalaks sai lausa suurepärase laengu ning linnamasendusest üle :)
2 rääkis kaasa:
Nostalgia oleks selle kohta õige nimetus vast? On ju niitore tuttavale näidata oma kodukanti ja eriti meenutada sellest head, mis endalgi naeratuse suule toob :) Kodukanti harva külastada ongi bro, mida kauem eemal oled seda rohkem kisub...
ja ei ühtegi muljet kooli vilistlaste peost? niiniiväga lootsin lugeda kommentaare ;P
ma kogun julgust, et selle kohta kirjutada. kogun julgust ja lasen emotsioonidel jahtuda ;) aga ära muretse, draftis on nii mõndagi juba ;)
Post a Comment