aastapäev

Täna saab see blogi aastaseks.

Blogimist alustasin ma tegelikult rebasena. Kahju, et mingite serverijamade tõttu kõik mu tolleaegsed postitused kadunud jäid, sest esmakursuslase ehedad emotsioonid ja suur avameelsus, olid kahtlemata põnevam lugemine kui sellel lehel olevad kirjutised.

Seda konkreetset blogi alustasin ma pärast umbes aastast kirjutamispausi. Kui nüüd tagasi mõtlema hakata, siis oli põhjuseks ilmselt kohutav vajadus ära kuulata saada, aga kuulajate puudumine. Vb kuulajaid oleks leidunudki, kuid olles segaduses ja sügavalt õnnetu, ei osanud ma neid eriti kusagilt otsida. Liiatigi kui eelneva paari aasta jooksul olin harjunud kõiki oma rõõme-muresid üheainsa inimesega jagada. Inimesega, kellele ma 2006 aasta lõpus enam suurt midagi öelda ei osanud/julenud. Niisiis istusingi tollal üksi oma vastvalminud kodus ja kirjutasin.

Pole aimugi, kas see ka nendest 227 postitusest seda näha on, aga aastaga on nii mõndagi muutunud. Mina olen muutunud. Palju. Ja mulle meeldib see.

Meeldib ärgata hommikul naeratus näol. Meeldib minna kooli ja näha, et kõik võib muutuda, aga mõned asjad siiski püsivad. Meeldivad muutused, mis mu perekonnas on toimunud. Meeldib kui mind varahommikul unesoojast voodist lahkuda ei taheta lasta või kui ma ise kinnihoidja rollis olen. Meeldib see, et too inimene, kellest eespool juttu, on lõpuks õnnelik ning tal on midagi, mida mina pakkuda ei suutnud. Meeldib ausus ja otsekohesus ja huumorimeel, mis mind ümbritsevad. Meeldib ise õnnelik olla! Meeldib noh! :)