Viimased paar kuud olen ma käinud tantsukursustel. Sellistel intensiivkursustel, mille eesmärgiks on osalejad kaheksa tunniga ballikõlbulikult tantsima õpetada. Välja näeb see umbes niimoodi, et pühapäeva õhtul koguneb TTÜ aulasse hunnik inimesi, kes ühe eriti vahva abielupaari juhtimise all kiirkorras kõigi olulisemate seltskonnatantsude põhisammud üle kordab ja tantsimist harjutab. Ei mingit kriitikat, ainult soovitused, õpetajate meeldiv-lahke olek ning selle tulemusena vaatasin ma eelmisel pühapäeval ega suutnud ära imestada kui ilusti see saalitäis rahvast tantsis. (Kõik peale minu, sest mul oli halb päev :P )
Kusjuures, ma julgen öelda, et kuna ma neid õpetatavaid samme tegelikult juba päris mitu aastat teadnud olen, polegi tegemist mitte niivõrd tantsutrenniga kuivõrd nädala naeruteraapia tundidega. Kui naerda saab muidu ka ja päris tihti, siis seal saab kohe kindlasti. Kõik on naljakas. Isegi valsi ajal kõhuli põrandalekukkumine. Ja eriti mõnus on tantsusaalist koju tantsusaadet vaatama joosta :)
0 rääkis kaasa:
Post a Comment