Katrinkale siis..

Millest ma siis rääkida tahtsingi..
Tol reedel* (ja tegelikult ka reedele eelnevatel päevadel) nägin ma kuidas kaks inimest töötavad ühise eesmärgi nimel nagu täiuslik tiim. Noh, siis hakkasingi mõtlema, et olen seda vahelduva eduga ju päris pikka aega kõrvalt jälgida võinud. Mida tähendab tiimitöö- Kaks inimest mõistavad üksteist poolelt sõnalt.Nad võivad üksteise peale no-matter-what kindlad olla- võid lasta ennast lõdvaks, teades et sul hoitakse silma peal; hoiad ise ennast maapeal, kui näed et teine võib su tuge vajada; vahel harvaharva võib ju juhtuda, et üksteist kaotatakse ära, aga lõpuks viivad kõik teed ikka koju (loe: üksteise juurde). Kui naine on piisavalt naine(igas mõttes ;) ) ning mees piisavalt mees, et sellest mitte probleemi teha..ja vastupidi. Kui lojaalsus on iseenesestmõistetav nagu ka kõik muud asjad, mis olema peavad. Kui teineteise lähedaloleku nautimine lihtsalt paistab kaugele välja. On juba päris pikka aega paistnud. Ja mul on selle üle ainult hea meel. Päriselt ;)


*- selle post'i ilmumise hetkeks on sellest ikka päris tükk aega möödas, aga kes mäletab, see mäletab

Noh, kuna ma nüüd seda asja siin kokku võtma hakkasin ning mul on olnud aega sellele teemale mõelda, siis avaldaks vähe enda arvamusest ka. Viimase aasta jooksul on mu isiklik arvamus/ootused/vajadused suhtele kui sellisele päris palju muutunud. Kui jätta kõrvale füüsiline pool, mis on kahtlemata väga oluline, kuid millest siinkohal rääkid ei kavatse, siis on minu arvates kõige olulisem, et oleksin aksepteeritud sellisena nagu olen ning keegi ei püüaks mind muuta, et mult ei nõutaks enamat kui anda soovin ning et mul oleks Temaga hea olla. Lihtne ju? :)