Üsna pea seisab ees suurem kodune koristuskampaania. Eile nendele asjadele mõeldes, millest lahti pean saama, oli päris hirm..aga natukene rõõmu oli kaa. Kõige suuremaks probleemiks kardan kujunevat riiete sorteerimist- no mitte kuidagi ei suuda ära visata riideid, mis on täiesti tipp-topp korras, aga mida ma mingil põhjusel enam ei kanna või ei kanna piisavalt tihti, et nad oma olemasolu õigustaks. Sama asi jalanõudega. No ma ju saan aru, et korraga on võimalik kanda ainult ühte paari...aga ikkagi :D
Vähemalt kilast-kolast kahju ei ole. See kola, mis asemele tuleb, on nagunii ägedam.
Mööbeldamine tundub ka natuke hirmutav, poolteist aastat tagasi said kõik asjad pandud paika täpselt ja ainult minu soovide järgi, aga nüüd tuleb hakata arvestama vajadustega. Minu iseloom on piisavalt isekas, et selline asi võõristust tekitaks. Samas, tegemist on õilsa eesmärgiga, ning ma tean et pärast olen ma palju õnnelikum. Päriselt.
Eks mingid muud hirmud kollitavad ka aeg-ajalt, kuid need kaovad esimese kallistusega. Peaaegu alati :)
Aga põhimõtteliselt on tegemist ilmselt lähiaja kõige nauditavama kevadega. Koolis on juhtunud kuidagi nii, et kaks kolmandikku ainetest saavad purki enne sessi algust. Vot SEE on küll esmakordne :D
Edited: lähiaja all pean silmas siiski tulevikku, sest eelmine kevad koos oma hulluksrabelemisega, oli kordumatult kaunis ja omamoodi meeletult nauditav ;)
5 rääkis kaasa:
mis sa seal koristad. kolima hakkad või? :o
ei hakka (A)
hmm..aga midagi kahtlast sa seal korraldad küll! :D
tule külla, siis näed ;)
A vii riided kaltsukasse. Või kui tegu on väga korralike asjadega, siis miks mitte lastekodusse.
Olen oma asju niimoodi ära andnud. Esimesel katsel lõppes see asjade kappi tagasi panemisega (sest ema avastas, et käib mingi äraandmine ja protesteeris, et mida-mida), teisel korral asjade naabrinaise ja ema vahel jagamisega (sest nad arvasid, et okei, kui ma tõõõõesti neid ei kanna, siis nad võivad vaadata, mis neile endile selga läheb) ja kolmandal korral kaltsukaga, sest ma lihtsalt ei öelnud enam kellelegi, et äraandmiseks läheb. Keegi ei pand tähele ja kõik on õnnelikud.
Prügikast ei ole vist lahendus... Või siis noh, ma lihtsalt eeldasin, et tegu on prügikastiga, kui sa kirjutasid "äraviskamine".
Post a Comment