khm

Nagu ei olekski nädalavahetust olnud. Reedel kimasime poolunisena Itta sünnipäevatama (hurraa-hurraa, järgmine raund nädala pärast). Laupäeval muidugi kohustuslik lõunani magamine ja siis käisime vaatamas talvist tantsupidu Kohtla-Nõmme lumistel nõlvadel. Külm oli, aga ilus ka. Pühapäeval olid kõik mõtted ja teod ülevaatuse juures:

Kõigepealt pandi meid koridori riietuma ning tundus et see häiris (erutas?) kõrvalkoridorides liikujaid rohkem kui meid. Seejärel venis algus nagu tavaliselt ning kõikvõimalikud ennustused tantsude järjekorra kohta löödi kohe alguses põhjalikult sassi. Koosseisudessepuutuvalt kohati kergelt segaduses mehed, kes kõrvaltvaatajates kohati tagasihoitud naeruturtsatusi tekitasid, ei olnudki vist eriti õnnetud kui saali lambid õpetussõnade jagamise ajaks otsustasid meiega koostöö ajutiselt katkestada ning päästev hämarus meid endasse haaras. Õnneks taibati ca kakskümmend minutit hiljem tuled lülitist uuesti sisse lülitada. See muidugi ei tähendanud seda, et asi kiiremini oleks liikunud ja mina isiklikult olin küll surmkindel, et jään tööle hiljaks. Tegin veel sada imet ning suutsin kojuunustatud telefoni kiuste kolleegi laenatud toru otsa saada. Btw Mirru, ma nägin Su sõnumit nii hilja, et ei julgend vastata, teen seda homme (v noh, täna ikka)
AGA..läks teisiti ning aega jäi isegi üle :) Tulemus: Arenguruumi (leebelt öeldes) veel on [üks ülevaatajatest], aga kui ei oleks, oleks veel hullem [proua treener]. Ja homme vaba päev. Mis küll tähendab minu jaoks trennivaba nädalat (ja on seega jama), aga ka vaba õhtut enne komandeeringut (mis on vahva).

***

Khm. Ja sellest nn Eesti laulu võistlusest niipalju, et senikaua kuni toda võistlust Eurolauluks nimetati, tundus asi enamvähem mõistlik olevat, aga selliste etteantud tingimuste juures "EESTI laulu" otsimine tundub veidi jabur. Väljend "Eesti laul" kõlab minu arvates tunduvalt suuremana ning selle konkursi võidulool võiks olla kandvam roll Eesti muusikaelus, kui Eurovisioonile sadade teiste samasuguste sekka kuuks ajaks tähtsat nägu tegema sõita. Ei meeldi mulle see nimi ega jutt nagu oleks tegemist millegi uue ja seniolematuga. Ei olnud ju- ikka seesama Sven Lõhmus ja Kotkas-Laisaar-kesiganes. Jah leidus täpselt kaks erilist lugu- Chalice ja Köök (üllaülla), kuid ka neid ei nimetaks ma Eesti lauluks (kuna mõlemal esitajal on minu arvates ikka sitaks paremaid lugusid), ammugi siis saadaks Eurovisioonile-neil parematki teha.

Saatest veel niipalju, et saatejuhid, kes on mõlemad kahtlemata äärmiselt karismaatilised ja meeldivad inimesed (ning ennast ka analoogses rollis vägagi heast küljest näidanud), oleks seekord võinud küll olemata olla. Jäi mulje et nad ise tundsid ennast ka ebamugavalt. Kõige rohkem meeldisid mulle vaheklipid (noh, need kus enne laulu algust esitaja ja laulu nimi esitati).

Aga põhimõtteliselt oleks see saade võinud olemata olla, palju parema meelega oleksin selle asemel ntx Jamie kokasaadet vaadanud.

[ise ka ei saa aru, miks ma selle üllitise peale sõnu raiskasin. vb köök läks ikka hinge veidi]