lugemispäevik

ma arvan, et kui see raamatusari ka ei jõua mu lemmikraamatute listi, siis mitte sellepärast et ta poleks mulle mõjunud. vastupidi. võib-olla mõjus liigagi. ja võib-olla tiris see kuskilt plahvatavate pommide, verise võitluse, üllaste aadete ja kurja vägivalla vahelt välja mingid salajased mõtted, igatsused, soovid, millega ehk polekski tahtnud selles külmas sügisilmas kokku puutuda

ja äkki olen mina imelik, kui ma vabadusvõitluse, poliitiliste intriigide, erinevate ühiskonnamudelite, demokraatia ja autoritaarsuse, hea ja kurja võitluse ning saja muu mõtte asemel, mida nois raamatuis kirjeldatu kahtlemata esile peaks kutsuma, valisin selle kõige isiklikuma lähenemise. võiks isegi öelda, et kõige labasemalt hollivuudilikuma. huvitav, mida see minu kohta ütleb.

vot ei saanud enne magama minna kui see öeldud.


need raamatud, muide

jah, ma tean et võiks diibimaid raamatuid lugeda. aga hetkel on siiski raamatud see koht, kuhu reaalsusest põgeneda tegemaks ajule restarti, pure entertainment