hrv

reisikiri ka siia. suure hilinemisega..

horvaatia. see suviselt mahe, hurmavalt kaunis, imeline maa. maa, kus vähemalt selle põgusa sealviibimise põhjal tundus olemas olevat kõik, mida oskan tahta - kristallselge helesinine meri, pilvedesse ulatuvad mäetipud (ühes kurjade hobustega), hingematvad vaated ning suurepärane söök.

ja otseloomulikult suurepärane seltskond. tõsi, korralduslikult küll teistmoodi, kui tavapärased tantsureisid. erinevad mikroseltskonnad omavahel lõimumas ning kogemusi, emotsioone, hetki jagamas, moodustasid kokku ühe pulbitseva, elujanuse ja mõnusalt kärarikka terviku. nautisin iga päeva, iga seltskonda eraldiseisvana nagu ka seda hoogsat möllu, mis pusletükkide kokkupanekul tekkis :)

vaikust nautisin ka. teistmoodi kui varem.

ja kitsaid pilvedesse viivaid mägiteid nautisin. kõrvaltistmelt. ning neid hunnituid vaateid, mida pakkus biokovo. ning adrenaliini, mida pakkus üks hobune(!).
ja kiirpaadiga merel kihutamist, peotuju, muusika ja isiklike paparatsode poolt tekitatud superstaari-tundega. rääkimata imelistest koobastest (cave bisevo on küll liiga uskumatu, et päriselt olemas olla) või maalilistest saarekestest (vis). ja koduveini, mille tantsunumbriga välja teenisime.
ja vihmasajuses rahvuspargis jooksmist, nägemaks kaugelt ühte koske ja tegemaks libedal paadisillal hüppepilte. tõsi, turistide horde eriti ei nautinud.
ja hommikusi võikusid. ühtmoodi hõrke. nii vihma kui päiksega.
ja meie braci kodu. imekauni merevaate, luksuslike elutingimuste ja mõnusa seltskonnaga. ja tänavalt korjatud viigimarju. ebaõnnestunud viigimarjakooki ei nautinud...aga vol2 oli juba parem :)
no ja loomulikult nautisin rolleritega mööda maalilise saarekese (brac) mägiteid kihutamist ja suurepärast sööki (makrelli ja homaare!!!) mereäärses kalarestoranis. ja supercooli kabrio-matka lahedaima seltskonnaga ja läbipaistvat merevett ja mägesid. ning jalutuskäiku läbi kottpimeda augustiöise mereäärse metsa nautisin ka, kogu oma kõheduses.

see reis oli teistmoodi tantsureis, kus tantsu oli vähem kui varem..seltskond polnud nii lõimunud kui varem ja palju muudki oli erinev. samas oli see üks lahedamaid reise..nii et mine võta kinni :) põhimõtteliselt ideaalne variant Minu Viimaseks Reisiks sellises tantsijastaatuses...järgmised seiklused tulevad juba vilistlasrühmaga ;)



ja mis seal salata. palju jääb siia kirja panemata. loodame, et mälestused jäävad..