(A)

Teate..nii kiire on, et ausõna ei viitsi targutada. Elu on lill ja lihtsalt kole raske, aga päike särab ja mul on toas kirsiõied ning tunne, et midagi head on juhtumas (A)

Ja täna hommikul ei tahtnud ma isegi kohvi. Kujutate ette? Khm, hakka või arvama, et mul äkki ei olnudki õigus, kui me Aivariga kunagi hommikukohvist rääkisime :P No vadeva. Mõnus lebo hommik oli. Sorry, Toomas, ma usun et kaheksane tund oli äge, aga ei suutnud oma unesooja voodi kiusatusele vastu panna.

Aga informaatikas rokkisid telekommidebiilikud ikka kahesajaga (H)

****

Hallooo! Eile oli veider päev ja öösel koju jõudes olin ma lausa häbematult vindine. Tundub, et veini mõju oleneb otseselt hetke emotsionaalsest tasakaalust või selle puudumisest. AGA praegu tunnen ma, et veini pole vajagi! On hetki, kus tunned ennast lihtsalt suurepäraselt..kus tundub, et kõik on võimalik, ka maailmavallutamine :D Totaalne muutumine kui eilsega võrrelda, ausõna.

..aga ma ei viitsi kirjutada :P

"egas loodus aru saa kas tegemist on wifi või wcdma võrguga" :P

Brrr...nägin öösel unes füüsikaeksamit. Hakkan vist ära keerama :D Aga nüüd lähen ja lasen endal juuksed ära nüsida. Niigi olen kaua oodanud seda, täna on sama hea päev kui iga teinegi.

päike rokib

Mida lähemale sessile seda enam võib kooli peal näha magamatusest häguste silmadega, konspektikuhjade all koormatud noori. Seda tihemini juhtub, et kõnnid sõpradest mööda ilma neid tervitamata, kuna ainus asi, millele hetkel keskenduda suudad on see, et mitte oma kohvitopsi maha pillata. Või kõnnitakse sinust mööda. Pole ime kui kolmepooletunnisest laborist jääb meelde ainult ängistav tunne ja teadmine, et sul ei ole tegelikult jaksu seda tööd vormistada. Enam ei tundugi nii irooniline, et kontrolltöösse tuli just see küsimus, mille lõpuosa sa varahommikul eriti kiirustades üle vaatasid, sooviga varastada poolt tunnikest, mida unesoojas voodis veeta selle asemel, et külmas köögis mõttetuid valemeid pähe tagudes seinatagant kostuvat norskamist kuulata. No ega õppejõud ei saa ju sellist asja küsida?! Heh..quess again.
Mida lähemale sessile, seda enam saab IV korpuse kohvikutädile selgeks, et kui ma ukse vahelt sisse vajudes midagi kähisen, siis st et tahan topeltkohvi. Seda tihemini on asja koopiakeskusesse(sattusin sinna sel semestril esimest korda ja tuli välja, et nad on hindu tõstnud?!). Lojaalsustunne teiste omasugustega kasvab sessi lähenedes eksponentsiaalselt- käsi peseb kätt ja lahkus tasub ennast ära. Ajataju kaob, kuna ei jää aega aknast välja vaatamiseks või kui jääb, siis on sul savi, sest peas on u sadatuhat "tähtsamat" asja. Möödaminnes võtad postkastist ajalehe, teades et arvatavasti ei jää sul aega seda lugeda ning ta maandub eilse ja üleeilse ja üleüleeilse lugemata lehe kõrval.

Koju jõudes avad arvuti ja vaatad nüri pilguga neid kümneid avatud-pooleliolevaid dokumente oma desktopil ja köhid oma kopsud poolenisti välja. Ei, see ei ole vastikusreaktsioon, lihtsalt kole kevadine külmetus. Ja siis kirjutad blogi, kuna arvutist eemaldumine tundub pühadusetõotusena ja mingit muud mitte-kooliga-seotud tegevust ei suuda hetkel välja mõelda.
Ma tean, et lubasin täna igast inimestele igast infi- palun, tuletage mulle meelde mida ja kellele. Ja ma vabandan kõigi nende ees, kes mulle tänase päeva jooksul helistasid ning aru ei saanud miks ma nendega rääkimise asemel äraoleva häälega telefonitorru urisen.

Ja trenni ei saa ka täna- ma lihtsalt EI TOHI veel rohkem haigeks jääda. Ei tohi noh! Liiga palju on juhtumas! Kuigi jubedalt tahaks tantsida. Lihtsalt koledasti.

Ja vahepeal vist peaks sööma ka või?

PS: Täna hommikul kell pool seitse, kui ma olin just ennast oma õppimisasjadega köögis sisse seadnud, hüppas üks karvane elukas puu otsast minu aknalauale ning ehmatas mu poolsurnuks. Mis nendel oravatel pole midagi targemat teha v?!

:D

Ohisver...süüdistan selles eilses melanhoorsuses seda kopsupõletikumoodi asja, mis mind vaevab :P Tänase päikesepaistelise ilmaga tundub kõik vägagi ilus. Ausõna :)

melanhoor..

On üks asi, mida vihkan veel rohkem kui öist parkimist olematule parkimiskohale, autosid täis majaesises parklas.

See on teadmine, et maailmas on olemas miski, mis tundub olema täpselt minu jaoks. Põhimõtteliselt ideaalne. Kättesaamatu, aga samal ajal niii lähedal. Siinsamas. Andes aeg-ajalt aimu oma olemasolust. Mida edasi, seda harvemini. Mida harvemini, seda raskem on teha nägu nagu ei hooliks. Seda raskem on leppida. Pekki küll. Parem oleks kui seda poleks. Vihkan seda. Samas ei loobuks ma mingi hinna eest hetkedest, kus on. No tore. See läheb üle, teate. Tegelikult ma naudin ilma ideaalideta elu.
Ideaalid teevad elu raskeks. Aga samas annavad suuna, kuhu püüelda. Panevad pingutama. Ideaalid panevad kirjutama veelgi luulelisemaid luuletusi; looma veel kaunemaid viisijuppe; lihvima tantsusamme täiuslikkuseni; annavad sädeme selleks, et saaks süttida tõeline leek. Ja kui ma ütlen, et naudin ideaalideta elu, siis ma vist valetan. Iseendale. Aga nii on lihtsam. Täna öösel vähemalt. Muidu läheksin ja karjuksin öistel tänavatel. Ega tunneks ennast pärast põrmugi paremini.

Ja kui ma nüüd asja mõistusega võtan, siis ideaalid ei ole kunagi ideaalsed. Ei saagi olla. Ideaalid on ideaalsed senikaua kuni nad on kättesaamatud. Ja kättesaamatud, kuna on ideaalsed. Loogika missugune. Järelikult kui ideaale ei ole, siis igatsen ma midagi, mida ei ole, mis iseenesest teeb asja ülimalt mõttetuks. Mis iseenesest teeb mu enda ka küllaltki mõttetuks. Mõnes mõttes. Brr..kas ma olen oma viimase mõistuseraasu välja köhinud/nuusanud?! Täitsa võib olla. Nice.

Ma ei enam ammu luuletusi kirjutanud. Aga tantsisin küll. Täna. Ja nautisin iga hetke laval. Ka hirmu, et kohekohe jään kontsapidi raskesse seelikusse kinni ning kaotan tasakaalu. Õnneks hoiti mind püsti ;) Ja kõik, kes kohale ei tulnud- te jäite ilma millestki tõeliselt heast, ma ütlen. Merxu ütles, et talle igatahes meeldis :)

Okei. Aitab küll. Joon oma köharohu (ja vb veel midagi) sisse ja melanhooran kuskil mujal edasi.

lambad on siin...ja lambad on seal

Äärmiselt entertaining õhtu oli eile. Ja mida edasi seda enam on mul tunne, et ma olen ikka haige :P

Läksin hommikul poodi mingeid vajalikke asju ostma, aga nähes viinakaste, mida kauplusest välja veeretati ning arvestades homsest algavat ülikuiva seadust, ostsin hoopis veini..ja siidrit..ja lõppkokkuvõttes jäi minu-merxu ostukorvist mulje nagu oleks tegemist kahe padujoodikuga :D

looogika

Maanteel, kuskil Viljandimaal. Teeäärest tõusevad lendu kaks parti.
Kats: "Pardid! Metsas?!"
-mõttepaus
Kats: "Metspardid!"
Venna arvas, et päeva loogikaauhind läheb mulle.


Kunagi varem pole tee Viljandi ja Mustla vahel nii pikk tundunud..

Ei saa mina aru, kustotsast ise endale söögi tegemine kasulik on. Mõtlesin ka puhkuse ajal säästurežiimi harrastada, aga lõppkokkuvõttes pole ma kindel kui säästlik see ettevõtmine ikkagi oli. Tegelikult tõestas tänane seda, mida ma juba nagunii teadsin:

Esiteks kulus poes umbes kolm korda rohkem raha kui endale valmistoitu ostes. Tõesti imetlen inimesi, kes suudavad endale mitte millestki süüa teha ning mõtlen hirmuga ajale, kus võib juhtuda et on vaja oma peret toita. Sellest ei hakka ma isegi rääkima, et mu kokandusalased teadmised ei ole just parimate killast kuna mul on lihtsalt puudunud vajadus nende omandamiseks :D Igatahes kulus mul tunduvalt rohkem raha kui oma tavapärast salatit-puuvilja ostes. Lisaks sellele kulus mul päris palju aega, et mingisugune toidumoodi asi kokku mökerdada ning nõudepesu ei kuulu ka mu lemmiktegevuste hulka. Ja kõige tipuks oli mul pärast söömist tunne, et lähen lõhki, sest asi oli piisavalt maitsev :D Nii palju siis lähenevast rannahooajast ja säästirežiimist :P

näuh, nüüd tantsima..nurrrrrr :)

esmaspäev?

Volbriööl leidus kuiva seaduse kiuste veidike rummi ja tekiilat ning isegi kõrtsiakendest möödajalutavad politseinikegrupid ei häirinud tantsu.
Eile tehti mulle kevadpühade puhul selgeks, et piljardit ma kohe kindlasti mängida ei oska. Õnneks polnud ma ainuke.
Täna hommikul kirjutasin Digisignaalides sümmetrilise struktuuriga LSF-ist. Peab ütlema, et eile õhtul tehtud tööst oli kasu. If you know what i mean :D Aga kooli jõudsin täna 10 min liiga vara, mis näitab ilmekalt reegli "mida kaugemalt tuled, seda varem jõuad" paikapidavust. Homsest alates enam trollid mööda sõpakat ei liigu, järelikult on mõttekam kodus ööbida.

ja mida edasi, seda enam on tunne, et täna on esmaspäev. kui kohe ei tuleks nelja tundi progemist ning õhtul poleks hiline trenn, siis vist ei panekski tähele, et kaks päeva on kusagile kadunud.

PS: Teen vähe reklaami ka- kes veel ei tea, siis sel pühapäeval kell 18.00 on Salme kultuurikeskuses Kuljuse kevadkontsert. Pileteid saab kohapealt või eelmüügist, minu käest võib ka küsida. Panen oma pea panti, et seal on mida vaadata. Kes varem Kuljuse esinemisi näinud need teavad isegi ;)