Õelus

Ta on olnud olemas nii kaua kui ma mäletan. Tema on see, kes on minu poolt ka siis kui me mõlemad teame, et mul pole õigust. Kõigekõige segasemad mõtted ja südamesügavustesse peidetud asjad saab just temaga rääkides ära sõnastada. Enamasti pole sõnu eriti vajagi- ta mõistab niigi.
Tema on näinud pisaraid ja hetki, kus rõõm tahab mind lõhki rebida, kõike seda minuga jaganud ja kaasa elanud. Mina olen näinud tema pisaraid ja kogenud tema SUURI rõõme.
Tema käib mu esinemisi vaatamas. Ta loeb mu blogi ja viitsib kommenteerida. Küsib peaaegu iga päev mu käekäigu kohta. Tema juures on alati kohvi ja midagi süüa. On alati olnud, muide. Tema ostab mulle raamatuid ja vidinaid ja mina talle- lihtsalt näitamaks, et mõtleme üksteisele.
Kui ta elas kaugel, oli just tema kodu koht kuhu minna. Kus viibides argimured kadusid. Kuhu mind oodati. Temaga on istutud tunde jõe ääres ja räägitud. Istutud tunde kohvikutes ja räägitud. Käidud kinos ja teatris. Möllatud kõrtsides ja hommikul pool kuus Vanemuises konjakit joodud. Poiste päid segamini aetud.
Tema tõi mulle raamatuid, kui olin väike. Laenas mulle raamatuid kui olin suurem. Tutvustas mulle mitmeid mu praeguseid lemmikkirjanikke.
Tema on see, kellele helistan mures, mille teised ehk välja naeraks. Tema ei kunagi. Ta teab kõike, mida minu kohta teadma peab. Isegi veel rohkem. Ta on talunud kõiki mu tujusid, minu kasvamist-muutumist, teab kõiki mu halbu omadusi. Ja siiski ma meeldin talle, ma tean. Kui olen haige, siis kes teine toob mulle rohtu? Kes teine käsib mul arsti juurde minna.
Tänu talle olen saanud tuttavaks mitme minu jaoks väga erilise inimesega. Need inimesed võitsid mu poolehoiu, kui mõistsin et nemad saavad aru, KUI eriline on tema.
Ma võiks jätkata oioi kui pikalt..
Lõppude lõpuks oli täna tema see, kellega koos kell pool neli pärastlõunal hommikukohvi juurde mojitot juua!

Kes ei sooviks endale sellist sõbrannat? Minul on ta olemas :)

See, et me juhuslikult õed oleme on ainult boonus ;)

Kas ma olen imelik või jaa?

See oli retooriline küsimus. Punkt.

planeerimisest ja planeerumisest

Mõtlen siin käsu peale oma suvepuhkuseplaanidele. Kahetised meeleolud- ühest küljest on palju must-be üritusi, teisest küljest ei kesta ükski neist üle paari-kolme päeva, et puhkuse võtmine otseselt vajalik oleks. Ja kolmandaks ei meeldi mulle üldse plaane nii palju ette teha.

Noh, ei meeldi plaane teha, aga samas on veebruarikuu nii lõhkiplaneeritud, et enne äralendu peab läbima kümneid üritusi, lisaks sellele käima tööl, koolis ja trennis ning leidma aega tegemaks veel igasugu ägedaid asju. Ja see meeldib mulle tegelikult. Kui on mida teha. Meeldib muidugi senikaua, kuni on võimalik leida aega veinijoomiseks, kinoskäimiseks, kaisus raamatu lugemiseks, pannkookide küpsetamiseks, öisteks jalutuskäikudeks ja muudeks sellisteks igapäevasteks asjadeks. Huvitav kas jääb?

Bljaa...õnneks on puhkuseplaane alles esmaspäevaks vaja..

miks k-j keldrihiired helendavad?

Kõik algas näritud porgandist. Tegelikult päris mitmest näritud porgandist. Igast võetud suutäis või paar. Kui alguses olidki mingit kahtlused hambajälgede omaniku suhtes, siis eile õhtul õnnestus emal teda näha ka. Hiir. Või äärmisel juhul väike rott. Pigem siiski hiir.

Minul kui kodumaja mitte väga sagedasel külalisel tekkis muidugi õigustatud küsimus, et kuidas on hiire eksisteerimine võimalik kui meil on kass, kellele kunagi vähemalt meeldis üsna tihti keldris käia. Tuli välja, et kassile enam ei meeldivat. Nojah, ilmselt hea toiduga ära hellitatud mõtlesin ma..

..kuni tänaseni! Täna avastasin, et kui porgandeid oli ainult veidi näksitud, siis suvest saadik keldririiulil seisnud vahukommid, olid viimseni nahka pistetud. Suur pakk igaks juhuks suvisteks grillpidudeks ostetud vahukomme, mis tundusid siiski liiga keemiat täis olevat, ning söömata jäid. Ausõna, ma ei kujuta ette mida see kogus mürki ühele väikesele vaesele närilisele teha võis- ilmselt kõnnib nüüd mööda keldrit ja helendab. Ning kes saab kassi süüdistada, et ta endale mingit kahtlast keemiat sisse süüa ei taha, olgugi et hiire kujul.

hea on..

njaa. hea kui on inimesi, kes viitsivad vaatamata mu lakkamatule vingumisele, kinnitada et tulevik on helge. ja veel parem, et neil enamasti õigus on :)

eile oli tõesti vahva. hea oli üle pika aja endal nahk märjaks tantsida. ja siis veel natuke tantsida. ja veel veidi. ja kabet mängida :)

ja siis teises kohas veidi teistmoodi tantsida. ja pool neli köögilaua taga lõhevõileiba süüa, nii rampväsinult, et isegi rääkimine tundub liigse energia raiskamisena. aga ikkagi rääkida ja naerda.

ja siis magada nagu poleks muud maailma olemas.


sedaet...sess on läbi noh!

hmnjaa...ma olen surmkindel, et nägin siin kunagi punaseid sääriseid (think)

njaaa

Teine seSsinädal on läbi saanud. Lisaks eksamitele sai veel tööl käidud ja trennis ja.. Kolmapäeval (pärast tööd ja trenni) olin koju jõudes niii väsinud, et isegi trepikoja ukse klaasis olevad kuuliaugud(vähemalt ma olen üsna kindel, et kuuliaugud) ei suutnud mus eriti elevust tekitada. Suhtkoht kukkusin voodisse ning olevat öösel läbi une niutsunud- ise ma, muide, keeldun seda uskumast. Mina ja niutsun ja räägin unes? Vaevalt :D

Ja rohkem nagu ei oskagi midagi öelda. Eksamid. Noh läksid kah. Sessi keskmine hinne püsib endine. Eile oli muidugi üllatus, kui tänaseks planeeritud konspektiga eksamist sai peaaegu ilma konspektita eksam, aga nagu öeldud oli kõik enamvähem okei. Ainus asi, mis mõistatuseks jääb oli see, miks mul keset eksamit nii paha hakkas, et korraks klassist väljuma pidin. Üleväsimus äkki?!

Aga praegu ma puhkan. Kõigest ja kõigist. Mitte et mul mitte-üksi-olemise vastu midagi oleks, aga vahel on leida aega üksiolemiseks, eile kulus kõik aeg õppimiseks ju. Täna läheb teisiti ;)

esimene sessinädal möödas!

Põhimõtteliselt sai nädalavahetusel uisutatud peegelsiledal-läbipaistval järvejääl ning see oli üks parimaid uisutamiselamusi üldse. Ükski tehisliuväli ei ole siiani suutnud sellist kvaliteeti tagada.

Siis sai veel avastatud mu maja taga asuvat Ukraina trahterit, milles pakutava toiduvaliku kohta leidub ainult kiidusõnu. Kõik asjad valmistatakse kohapeal(vareenikud, pelmeenid, kiievi kotletid jne), eelroogade valik on piisav ja põnev ning hinnad samuti erakordselt mõistlikud. Oma plusspunktid annab muidugi ka meeldiv atmosfäär ja noh...äärmiselt suur viinavalik tasuks vist ka äramainimist (pean siiski vajalikuks täpsustada, et mina viina ei joo).

Tõsi, sinna söögikohta mul ilmselt lähiajal enam asja pole, kuna ühel teatud põhjusel pean paar järgmist kuud mulda ja kiirmakarone sööma. Aga see põhjus on nii uskumatult äge, et ma ei julge sellest veel väga kõvasti rääkida, äkki kaob ära :P Võinoh, olen sellest ju rääkinud küll, aga kirja ei julge panna. Siiamaani kui aeg-ajalt meelde tuleb, siis võpatan :D


PS: Öö otsa õppisin sideteooriat ja nüüd loen sekundeid, et jooksuga koju sooooja voodisse saaks :D Esimene eksam selle sessi jooksul, muide, sooritatud mitterahuldavalt, aga normaalsele hindele.

isalt saadud jõulukingitus kulus marjaks ära :)

Täna (v noh, nüüd siis juba eile) umbes kella nelja paiku pärastlõunal, kui ma olin ennast arvutitaga mõnusalt sisse seadnud ja erandkorras kodusvalmistatud lõunasöögi ahjus valmimist ootasin, otsustas elekter ära minna. Vb ei ole mu maja elektrisüsteem harjunud, et mul praeahi töötab? Igatahes toa lõi pimedaks ja ainuke mõte, mis mul pähe tuli, oli midagi a'la "krt kas mul on tõesti elektriarve maksmata?!". Ilmselt ei suuda siiani unustada kogemust, kui mul oli võimalus paar päeva eelnimetet põhjusel elektrivabas korteris (mitte mu enda omas muidugi) elada. Tänu läpaka akule ning mu korteris levivale paroolita wifile suutsin Eesti Energia kodulehel siiski tuvastada, et mu arvetega on siiski kõik okei ning mind on ülekohtuselt ilma elektrita jäetud. Õnneks taipasin enne oma järgmise mõtte (mis EE helpdeski nr on ja kas ma võin ropendada?!) teokstegemist siiski koridori vaadata. Nagu arvata võis oli lihtsalt mu korteri korgid välja löönud ning harrastuselektrikust isa tütrena polnud selle probleemi likvideerimine minu jaoks mingi probleem. Pingelise mõttetöö ajal suutis ainult toit ahjus ära jahtuda :(

Natuke vürtsi muidu nii üksluisesse sessi esimesse päeva :P

2007- ettearvamatute üllatuste aasta

Mitu uut sõpra endale said?
Mitu uut tuttavat?
Mitu vana tuttavat järsku su jaoks erakordselt tähtsaks muutusid?
Mitmeta neist sa ennast enam ette ei kujutaks?
Mitu alkoholivaba pidu oli?
Aga pidusid, kus alkoholi voolas ojadena?
Mitu inimest su elust jäädavalt kadus?
Mitu korda avastasid ennast kohast/ürituselt, kuhu poleks arvanud end kunagi sattuvat?
Mitu korda ärkasid hommikul hämmeldusega?
Mitmel neist olid meeldivalt üllatunud?
Mitu korda kinos käisid?
Aga teatris?
Mitmel korral ise kellegi kinno kutsusid?
Mitut filmi sa kokkuvõttes vaatasid?
Palju veini nende kõrvale kulus?
Mitu korda pidid loobuma meeletult ihaldatavatest asjadest?
Aga inimestest?
Mitu korda sul see loobumine õnnestus?
Mitukümmend roosi said ülikooli lõpuaktusel?
Muid lilli?
Mis oli su keskmine hinne?
Mitu korda sa tundsid et oled võitmatu?
Mitu päeva suvel puhata said?
Mitut tantsupeo etendust nägid?
Mitu pisarat laulupeol silma tuli?
Mitut plikapõlve lemmikbändi sulle laivis esines?
Mitu korda töökohta vahetasid?
Mitu korda tõusis su palk?
Mitme inimesega igaveseks hüvasti jätsid?
Mitu korda olid tõeliselt kurb?
Mitmel leidus lohutaja?
Mitu korda pidid enda pärast häbenema?
Aga teiste pärast?
Mitu tantsusammu juurde õppisid?
Mitmel ballil sa neid demonstreerisid?
Mitmel muul üritusel?
Mitu korda sulle tantsuoskuse kohta komplimente tehti?
Aga välimuse?
Mitmel korral sa neid uskuma jäid?
Mitu hullumeelset sõitu poekäruga toimus?
Mitut muusikainstrumenti mängima õppisid?
Mitu must-be üritust su järgmiste aastate plaanidesse juurde tekkis?
Mitu korda sõitsid süstaga?
Aga jetiga?
Hõljukiga?
Mitu uut kokteili enda jaoks avastasid?
Mitu pannkooki küpsetasid?
Aga pitsat?
Piparkooki?
Mitu tundi kulus piparkoogihunnikute kaunistamiseks parimas seltskonnas?
Mitu tundi veetsid raamatupoodides?
Mitu raamatut ostsid?
Mitu kingiti?
Mitu ööd üleval olid?
Mitu neist sellepärast et ei suutnud naermist lõpetada?
Mitu neist veetsid tööl?
Mitmel ei tulnud lihtsalt und?
Mitu korda sõbraga hommikuni juttu rääkisid?
Mis värvi on su uus mälupulk?
Mitmel korral leidsid ennast unistamas majast Vahemere ääres?
Mitu unustamatut päeva sa sealsamas veetsid?
Mitu kilomeetrit pikk oli pikim järjekord, kus seisma oleksid pidanud?
Mitmekümne minutiga sa sealt ehteestlaslikult läbi trügisid?
Mitu korda kinnitasid endale, et ei söö enam iialgi pastat?
Palju kulus aega selle lubaduse murdmiseni?
Mitu korda sind printsessiks kutsuti?
Aga mõne muu armsa nimega?
Mitu korda öeldi sulle, et sa oled lausa määramatult lollakas (sest lõpmatus korda lõpmatus on määramatus? on v?) ja sa isegi ei solvunud selle peale?
Kui tihti leidsid ennast mõttelt, et see kõik on lihtsalt liiga hea, et tõsi olla?
...