imeilus esmaspäev!

vähkresin poole hommikuni voodis, kuna unelimiit oli nädalavahetusega kapitaalselt täis magatud ja pea halle argipäevamõtteid täis. hommikul astusin voodist vasaku jalaga välja ning mõistsin kohe oma viga, kuna jalg oli niii valus. eilne esimene välispordiüritus oli vist ilmselgelt liiga suur pingutus.

aga ometi on täna ilus päev. imeilus päev! selline päev, kus täiesti lambist ma mitte ainult ei naerata, vaid lihtsalt konkreetselt naeran omaette :)

mõtetelugemisest

Huvitav kas võõra inimese mõtteid on lihtsam lugeda kui lähedase?

Teate seda tunnet, kui inimene, keda enamvähem esimest korda (või üldiselt väga harva) näed, lõpetab su lauseid? Ja sina tema omi. Intuitiivselt. Ning kõik on lihtne ja loogiline.

Ja siis teine äärmus- keegi, keda hästi tead, kulmukortsutusest naeruvirvenduseni, tedretäppidest lapsepõlvearmideni, päritolust mõttelaadini ja huumorimeelest südamemuredeni. Aga keda sa üksäkki enam lihtsalt ei mõista. Leiad iga väljaöeldud/-näidatud asjade taga põhjuse-seose-tagajärje-järelduse, aga ikka ei mõista. Ja küsimusele "miks?" ei ole head vastust. Ja ka kõige lihtsamad asjad muutuvad keeruliseks. Ja sa tunned, et tema ei mõista sind ka, mis teeb kõige rohkem kurvaks, sest sa ei tea kas asi on tahtmises kinni. Või oskuses. Või äkki oled ise kõigest valesti aru saanud ja tegelikult ei olegi see keeruline ega raske.

Kas see ongi ülemõtlemine? Kui tunned et tunnetad mõnda "võõrast" paremini kui "oma". Kui tunned et huvitad mõnda võõrast rohkem kui neid, kelle tähelepanu oleks ootuspärane. Kui omad ja võõrad lähevad lootusetult sassi ning tunnetuslik ja mõistuslik lähenemine annavad erineva tulemuse. Mitte et see otseselt häiriks, aga tähele paned ikka.

Et noh, äkki see ongi normaalne? Et intuitiivselt ongi võõras(tes)t lihtsam aru saada, sest isikliku taustsüsteemi müra ei sega?

Selline veidi morbiidne teoretiseerimine siis. Tegelikult plaanisin keskenduda rohkem sellele esimesele variandile, aga näe läks teistmoodi.



PS: elu on endiselt lill! isegi pohmelli ei olnud, kolmapäeva hommikul, kujutage ette!

.

mu kommisõltuvus on saavutamas (elu)ohtlikke mõõtmeid :|

kas see on reaalsus või mitte..

..kui järjekordsesse kiiresse päeva saabub paus, mil arvutiekraani asemel heidad pilgu aknast säravale päikesepaistele ning oled, vaatamata kõigele argipäevaselt vingumisväärsele, lihtsalt sunnitud ohkama: "Ma armastan oma elu!"

kaktus (tallinna)botaanikaaias. minge kindlasti vaatama, lahe on

(mm)

Mulle meeldib olla naine.
Eile meeldis isegi veel palju rohkem kui tavaliselt.
Kas naine olla oleks sama tore, kui ümber poleks nii palju toredaid meesterahvaid? Ei usu.
Ehk siis- erakordselt hea on olla naine kui minu maailmas leidub mehi, kes viitsivad-jaksavad-tahavad olla nii lahedad-lahked-üllatavad-jalustrabavad-vahvad-humoorikad-suuurepärased-ja-ja..
Kohe ei teagi, kuidas neile näidata KUI väga ma neid hindan. Aga küll ma midagi välja mõtlen :)


No ja looomulikult on lausa fenomenaalne vedamine, et mu maailmas leidub nii palju suurepäraseid naisi. Olen ikka õnneseen küll!

?

Kas ma olen tõesti juba selles vanuses, et hommikul ärgates teeb meele tõeliselt rõõmsaks fakt, et miski ei valuta*? Või on lihtsalt hooaeg selline?

*- okei, liigutama hakates andis eilne trenn lihastes märku küll, aga see on ainult tore

halb karma

Avastasin, et joonistamine aitab peavalu vastu. Keegi võiks ainult öelda, miks kuradipärast mu pea täna JÄLLE valutas?!

Aga ma nägin poes kokaraamatuid "Maitse ja abiellu minuga" ning "Kuidas eksist üle saada". Guugeldades ma neid ei leidnud, aga need ausõna olid poes olemas. Ausõna :D

miks ma enam enne magamaminekut nohurohtu ei võta

ärkad, vaatad et on öö. üritad edasi magada, sest magamine = õndsus. aga mida pole on uni. on ainult mingi ärevus ja külmavärinad. katsetad siis aja sisustamise mõttes oma uut udupeent kraadiklaasi, kuid see keeldub näitamast suuremaid numbreid kui 35.8C. kampsunis ja teki all ja villaste sokkidega. kahtlustad kraadiklaasi valetamises ka kolmandal mõõtmiskorral ning loobud. mängid mõttega, et võiks siis juba tööd teha, kui und nagunii pole. mõttemäng töötab oodatult ja vajud uuesti magama. kell pool üheksa, kui äratuskell heliseb, keeldud ärkamisest otsustavalt, sest 9h und on ilmselgelt liiga vähe.

öelge veel et pseudoefedriinvesinikklori​id ei mõju ergutavalt. kusjuures, nohule küll mingit mõju ei täheldanud . epic fail

olge terved ;)

kohviüledoosipäev

kell on alles lõuna, aga minu tavaline kohvinorm on juba ületatud..
nädalavahetus, mis algas kolmapäevaöise vastlakuklimaratoniga ja lõppes pühapäeval teatris magama jäämisega, oli Uskumatult Lahe. sinna mahtus Kodu ja Lõõgastus ja Loodus ja Sõbrad ja Seiklused (käia ühe õhtu jooksul läbi marsruut Eesti-Tai-Mehhiko-Itaalia-Eesti pole naljaasi). lisaks veel head sööki ja põnevaid vestlusi, tuisku ja vihma, tantsu ja muusikat ja ja..

kurguvalu muidugi tuli pealekauba, peaks ennast nüüd veidi tagasi hoidma või midagi

dreaming

Nägin öösel unes: personaalset katastroofi; tuumasõda ja kaerahelbeküpsiseid. See 10h/öö jooksul magamine vist ikka hea mõte- unenägude seedimiseks kulub liiga palju aega.

Talveunes..