Uskumatu kui hea on olla nädalavahetusel lihtsalt niisama. Magada lõunani. Teha TÄPSELT seda, mida tahad ja kuidas tahad ja kaua tahad. Ja magada jälle lõunani. Käia tantsida viimast korda ning kräunuda ja uriseda, aga lõpurumba ajal ikkagi nurru lüüa.
Kiisu läks ära. Kuigi ta meid viimasel paaril päeval oma öise ringi tormamisega ikka hämmastavalt närvi ajas ning valgeid karvu ilmselt ka pärast jõule meie elamisest leida võib, on ikka naatukene kahju. Aga loodetavasti on tal nüüd veidi rohkem ruumi ja mängukaaslasi :)
Eesolev nädal tuleb raske, kuid see ei hirmuta, sest..hmm..jah- ma suudan kõike :)
0 rääkis kaasa:
Post a Comment