köhh

"Ilusad on linnud, loomad
inimesed ka
Aga kõige ilusam on
sinu isamaa!" P.Volkonski luuletus, tsiteeritud Ärapanijas

Aga tegelikult pean ütlema, et sel aastal oli 24. veebruar äärmiselt patriootlik, emotsionaalne ja väga külm. Ettevalmistus algas neljapäeval kui vaatasime filmi "Laulev revolutsioon", mis tuletas meelde mitmeid ununenud fakte meie kodumaa ajaloo kohta; näitas kaadreid, mida mina oma õrna ea tõttu varem näinud polnud(või vähemalt ei mäletanud) ja tõi nii mõnelegi meist kananaha ihule. Magamata reede ööle järgnes varahommikune trollisõit, kogunemine Vabaduse väljakul koos paljude teiste krõbekülma ilma trotsivate tipikatega, külmetamine, marss Toompeale, külmetamine, lipu heiskamine, külmetamine, marss Reaalkooli juurde, külmetamine, marss Beerhouse'i, soojenemine, soe tee ja hommikune tantsukeerutamine (kuljus rokib ju). Seda kõike saatis muidugi laul, sest ega Kuljus pole ainult tantsurahvas ;), repertuaar oli lai- kõige paremini andis sooja Karl Madise "Pärlipüüdja"..ja polkasamm ka :)

Igatahes uppusin mina pärast neid aastapäevaüritusi patriootlikesse mõtetesse. Köhh..ja haige olen ka tegelikult endiselt. Aga ma püüan sellest mitte välja teha. Veider on, et kõige rohkem häiris mind selle suure palaviku ja koleda köha asemel hoopis üksindus, mis tuli ei-tea-kust ja keeldus pikka aega lahkumast.

Nüüd tuleb kuum tee ja tekipesa :)

troll

Istusin just veidi aega tagasi Vabaduse väljakul trolli peale. Sinna tuli ka noormees, kes peatuses ennastunustavalt raamatut luges ja selle asemel, et inimtühjas trollis istet võtta, jäi ta lugemist katkestamata istmete vahele seisma, isegi kindaid ei võtnud käest. Ja mina istusin. Ja vaatasin. Ja mõtlesin. Alguses seda, miks ta ei istu. Hiljem, et kust ma teda küll tean..sest mida edasi troll sõitis, seda kindlam ma olin et tunnen teda, või vähemalt olen kunagi tundnud. Murdsin tükk aega pead, et millisest ajast mu elus võib olla pärit inimene, kes seisab keset trolli ja loeb raamatut pealkirjaga "Emotsionaalne intelligents" (?!?). Ja välja mõtlesin. Mõtlesin välja, et mul ei ole mingit mõtet minna ja öelda talle midagi sellist nagu "Hei, kuidas läheb, mäletad mind?". Ei ole mõtet, sest olen 100% kindel, et ta vaadanuks mulle arusaamatult otsa ning peaks seda lauset veidraks või vähem veidraks külgelöömiskatseks(mis võib-olla polekski nii vale). Ja isegi kui ma teeksin talle lõpuks selgeks, et ta tõesti on muga kunagi tuttav olnud, ei tuleks ma talle ikkagi tegelikult meelde. Sest see noormees lihtsalt pärineb ajast, millest mina mäletan tunduvalt rohkem kui minust mäletatakse. Kui ta trolli pealt maha läks, tuli mulle ka ta nimi meelde. Aga see ei ole oluline.

kas tõesti?

viilup says:
ütle üks number 1 kuni 10
Katariin..Särasilm says:
4
viilup says:
sa ütlesid nr 7
viilup says:
näh
Katariin..Särasilm says:
ähh
viilup says:
sa oled imelik

<-- kah avastus siis :D

"hetero naised ei oska suudelda"

Khm..sellele tsitaadile oli minu vastus, et ega need hetero mehed ka mingid erilised pole. Kuigi pean ausalt tunnistama, et tegemist oli minupoolse lahmimisega kuna (teadaolevalt) puudub mul võrdlusmoment.

Sellega ei tahtnud ma muidugi öelda, et kõik (hetero)mehed ei oska suudelda ega isegi seda, et mu isiklikud kogemused väga negatiivsed oleks. Pigem leian, et suudluse(eriti esimese) teeb eriliseks mitte niivõrd tehnika kui muud tegurid- partner; olukord; põhjus; tuju; atmosfäär ja muud asjad, mida tegelikult hästi sõnastada ei oskagi. Ja tegelikult tahtsin ma öelda, et tihti ei saa esimese suudluse järgi otsustada, et tihti tuleb see õige suudlus välja alles siis kui inimesega lähedasemaks saad (eeldusel et see juhtub muidugi).


Kui meenutama hakata...siis minu arvates jagunevad suudlused laias laastus nii:

1. Esimene-ja-viimane suudlus- suudlused, mis ei kohusta sind millekski, mille juures ei tea kunagi kas see on lisaks esimesele ka viimane kord, kui nende huultega nii lähedalt kokku puutud, ega tahagi teada. Tihtipeale on partneriks keegi salapärane võõras, võib olla ka võõramaalane või muidu mingis osas huvitav persoon, eeldusel et peab olema mingi põhjus/huvi, kellegagi suudlemiseks (alati see eeldus ei kehti).

2. Oma-ja-hea suudlus- suudlused, kus kõik on tuttav ja turvaline ja sa ei pea muretsema selle pärast et keeled sõlme lähevad, kuna kõik on üldjuhul juba välja kujunenud ja käib kord-korralt suhteliselt samamoodi.

3. Kirglikud suudlused- siia kuuluvad kõikvõimalikud huulemängud, mille tulemused on tihti ettearvamatud alates purukshammustatud huultest ja lõpetades keeleneedi lahtitulekuga. Üldiselt nõuab nende suudlusteni jõudmine partneri veidi paremat tundmist, aga see pole reegel muidugi.

4. Ülejäänud suudlused, mis miskipärast kolme esimesse klassi ei sobi, kuna on liiga erilised- näiteks kõigekõige esimene suudlus(tehniliselt ei midagi märkimisväärset, aga samas võimatu unustada); head-ööd suudlused; põsemusid(ja üldse igasugused musid); suudlused mida ei mäleta/ei taha mäletada jne-jne


khm..ja tegelikult ma oleks pidanud kirjutama sellest, kuidas ma nädalavahetuse kõrge palavikuga voodis veetsin ja siiamaani vahelduva eduga oma kopse välja köhin.

muljed

omapärane sõbrapäev oli. omapärane ja lõbus. öösel maganud poolteist tundi. magamatus on nõme. aga ma ei kahetse midagi. kallistustepuudus sai ka häästi naatukeseks ajaks likvideeritud, kuigi mul poleks tegelikult midagi selle vastu kui mind iga päev nii palju kallistataks :P. tänks, sõbrad, kes mu päeva ilusaks tegite!

tähelepanek: ma tunnen ikka hämmastavalt paljusid ägedaid-toredaid-lõbusaid-lahkeid inimesi ja seda on hea teada :)

head sõbrapäeva siis!

Tipikate lemmikspordiala "Joome õlut ja mõnitame Katsi" on oma teravmeelsuses ja ehedas soovis kuulata enda hääle kõla ja võimalikult palju piinlikkust valmistada, vaatamata kulunud kliššeedele ja vanadele naljadele, siiski meelelahutuslikest üritustest üks naervaajavamaid. Ka minu enda jaoks :)

Sõbrapäevakingituseks üks kallistus (kuna teised ei julgend), tühjad õllepudelid ja kaks porist jälge keset mu elutoapõrandat. Aitäh, sõbrakesed ;)

meelitatud

Tööl: "Kas ta oskab sama hästi tantsida nagu sina?"

..erm..etnagu..mida? üldse kohe ei olegi meelitatud (A) Heh..see nädal läheb aina paremaks :D



ja vastlakuklid on kurjast :D

päikeselisepäevapostitus

Täna on päikest täis päev. Kõik kohad on päikest täis. Tunne on selline, et vot võtaks kätte ja läheks vallutaks maailma :)

Päeva tervitus:

"Issand kui tubli te olete!" (H)

Päeva soovitus:
улливилли... says:
ära vaeva oma kena väikest pead sellise tühise asjaga, nagu mõtlemine :D

улливилли... says:
lihtsalt istu rahulikult ja ole ilus :D

<-- etnagu..vabalt :)

Lapsepõlvepoisid

Reedel itta sõites suutsin netis piletitega vusserdades sokutada ennast järjekordse avasta-eestimaad bussi peale. Seetõttu oli mul järjekordselt suurepärane võimalus soojendada oma suhteid vana kodumaakonnaga. Läbisõit Kiviõlist ja teistest tuhamägedevahelistest küladest tõi endaga kaasa päris palju mälestusi. Siis hakkasingi mõtlema, et huvitav, mis on saanud kõigist neist lapsepõlvepoistest. Meheks on neid arvatavasti palju nimetada, liiatigi et tolleaegset ennast on mul samuti raske naiseks nimetada, plika nagu ma olin. Mis on saanud nendest poistest tänu kellele omasid Tartu, Paldiski, Kiviõli, Tallinn ja veel mõned linnad, minu südames erilist kohta. Kes jõudsid lähedale kuid mitte nii lähedale, et oleks näidanud välja oma veidrusi ja vigu. Kellest tänu sellele ongi jäänud ainult helged, ilusad ja armsad mälestused. Ja kas ma tegelikult tahakski teada vastust? Et kellel on pere, kes kuskil kõrgel ametikohal või ennast põhja joonud? Ega vist ei tahakski. Pigem olgu nad seal kus on- mälestuste tagumisel riiulil, kust mõnikord kummitama tullakse. Heh..ja ma olen surmkindel, et ma tunnen nad ka 15 aasta pärast ära, kui nad mulle tänaval vastu jalutavad ;)

Miks ma idas käin? - sest mulle meeldib siin :)

Mulle meeldib see, et ma võin jalutada linna ühest otsast teise ja lemmiklaulud mu pleieris ei jõua korduma hakata. Et see linn on täis mälestusi ja unistusi. Meeldib see, et ei saa piisavalt soojade riieteta toast välja minna. Et võti välisukse ees läheb jäässe. Et esimese asjana tuleb hommikuti lindudele süüa viia, isegi kui sa oled kõigest hommikumantlis ja väljas on -20 kraadi sooja. Ja et mina seda tavaliselt tegema ei pea :P Meeldib, et ka kõige külmema ilmaga on minu toas mõnusalt soe. Et hommikul ärgates on kohv valmis. Meeldib ärgata kassi nurrumise peale, kes ongi selle eesmärgiga mu tuppa lastud. Või siis mitte ärgata kui tahtmist pole. Meeldib poole lõunani hommikukohvi juua ja linde vaadata. See, et kõik mu argipäevamured tunduvad siin hoopis lihtsamate ja tühisematena. Et ma leian siit inspiratsiooni ja häid ideid. Meeldivad veel sajad teised pisiasjad. Lihtne :D