ülepäevitanud

Kui keegi veel aru pole saanud, miks ma sellel samal äraleierdatud teemal mõttetult pikkasid postitusi genereerin, siis äkki peaksin veidi selgitama- sellepärast, et ma tunnen nagu oleks mulle isiklikult ära pandud. Ma ei saa sinna midagi parata, et mul on hing haige nii eestlaste pärast, kes peavad vaatama kuidas nende pealinna lõhutakse ja nende ajalugu rämedalt moonutatakse. Kui ka venelaste pärast, kes märatsevad ja ilmselgelt elavad välja tunnet nagu oleks neid viimased 15 aastat alla surutud. Aga üsna loogiline on ju see, et kui ma pooli pean valima, siis hoian eestlaste poole. Ja oma sügavaks kurvastuseks pean teatama, et ise seda soovimata olen siiski olnud sunnitud poolt valima, sest ükskõikseks see mind ei jäta. Ei saa/tohigi jätta.

Ja tegelikult meeldiks variant kus kõik inimesed elaksid rahus. Meeldigu nad siis üksteisele või mitte, aga soovin et nad seda mittemeeldimist vähemalt välja ei näitaks. Naiivne? Jah. Olengi. Mis siis?

Aga täna on ausõna olnud palju olulisemaid asju, millele mõelda. Palju kurvemaid ka. Ja kõigele lisaks olen ma ära kõrbenud.

Ninasarvik seebiks!

Sõidan ma siis KJ-le sisse ja mis on peaaegu esimene asi, mida näen? Hehhee...märulipolitsei ümber mu vana koolimaja. Kaks bussitäit. Ja noored kantpead kihutavad põlevate silmadega mööda linna ringi. Auto auto järel.
Keegi ütles, et Jõhvis plaanitakse Tõnissoni monumenti veoautoga rammima hakata. Emme ei lubanud vaatama minna.
Aga meri on alles. Ikka sama suur ja rahulik ja hea.

Aga see, et edgar savisaar püüab väita nagu oleks kogu toimuvas süüdi oravad, on haige. Haige ja nõme ja rõve ja ropp ja kole ja vastik ja üleüldse mõttetu. Aga sellest on juba paljud, minust targemad ja arvestatavamad, inimesed rääkinud. Mõistmatuks jääb, kuidas võib hakata ajama poliitilist jonni hetkel, kui tänavatel märatsevad sajad hullunud inimesed? Ise tahab veel linnapea olla. Ei tundu küll, et linnakodanike olukord teda huvitaks. Hea põhjus Ansipile "ära panna", sest valimiste ajal normaalse konkurentsi tingimustes KE seda ei suutnud. Parastada selle üle et OMA linna kodanikud, OMA linna kaupmehed peavad märatsevate rahvajõukudega rinda pistma, OMA linna politseinikud on ööd ja päevad OMA linna tänavatel. Heh..vastik.


Aga nüüd on siis näha, kes venelastest on viimased 15 aastat käinud rusikas taskus ja ainult oodanud aega, et saaks nendele krdi eestlastele ära panna; kes on viimased 15 aastat näkku naeratanud, ise samal ajal NSVLi või midaiganes taga igatsedes. Kahjuks on neid rohkem kui ma arvasin :(

Nii kirjutasin bussis liinil Tln-KJ

Kõrvaklapid on peas. Muusika peaaegu maksimumi peal. Kõlavad isamaalised laulud, aga sellest pole eriti kasu, kuna olen bussis, mis on põhimõtteliselt täis venelasi, kes on neile ülimalt iseloomulikult kas purjus või arutavad valjuhäälselt Tallinnas toimuvat. Ja mul on ausõna tunne, et kui ma peaks veel kuulma midagi negatiivset oma kaasmaalaste kohta, siis lähen peksma. Esimesed 20 minutit jälgisin huviga oma seljataga istuvate neiu-noormehe arutelu pronkssõduri ja sellegaseonduva teemal. Lootsin kuulda kasvõi midagi, mis tõestaks seda, et nende suhtumine on kasvõi kõige vähemal määral objektiivne, aga pidin pettuma. Pealtnäha tunduvad täiesti normaalsed noored. Piisavalt vanad, et aru võiks peas olla; suhtlusmaneer/välimus/väljendusoskus vihjavad normaalsele haridustasemele jne. AGA JUTT? Sorry, kui eestlastege teemat arendades võib aina suureneva venevihkamise vahel kuulda taunivaid avaldusi ka laamendavate eestlaste kohta, rääkimata sellest, et enamus minu tutvusringkonnast leiab (või vähemalt enne reedet leidis), et selle tinasõduri-jama oleks võinud kuidagi teistmoodi korraldada,siis venelastel tundub igasugune loogiline mõtlemine kadunud olevat.

Eestlased on oma ajaloost valesti aru saanud? Tänavatel märatsemine ja rüüstamine on normaalne viis reageerida? Mis provokatsioonidest eestlased räägivad-mingeid provokatsioone pole ju olnud? Oleks et seda räägiksid mingid purjus jorsid kuskil õlleklaasi taga. Võib-olla sellepärast häiribki see mind nii palju, et rääkijad tunduvad muidu normaalsed inimesed olevat. Ja nad tõesti arvavadki nii?! Et venelastel on õigus ja et venelased alla ei anna. Kassiahastus tuleb peale noh.

Ma ju ei ütle, et Eesti riik oleks selle krdi tinasõduriga õigesti käitunud. Ja ma ausõna kohati mõistan neid venelasi, kelle jaoks see sümbol oli midagi enamat kui lihtsalt kuju. Aga hetkel on kogu see ajaloo kaitsmise teema ja melodramaatiline halamine oma sõjas hukkunud esivanemate pärast NIII võlts, et mul läheb süda pahaks.

Pettunud olen. Olen pettunud eesti-venelastes, kes ma siiamaani olin pidanud üldiselt tublideks ja toredatest kaasmaalasteks, vahel isegi toredamateks kui nii mõndagi eestlast. Olen pettunud eestlastes, kes selle juraga kaasa läksid ja tänavatel laamendasid. Pettunud selles põlvkonnas, kes ei mäleta laulva revolutsiooni aegseid provokatsioone, kui tuhanded interrindlastest venelased Toompea ümber piirasid ning „Kordan, Toompead rünnatakse” peale kohale tõtanud eestlased suutsid rahulikuks jäädes nendele pika puuga koha kätte näidata. Ja endas olen ka pettunud. Sest tunnen, et mida aeg edasi seda vähem nad mulle meeldivad. Ei tahaks olla nii nõrk ja hakata tervesse rahvusesse eelarvamusega suhtuma, kui ise tean, et nende hulgas on palju meeldivaid inimesi, aga olen. Olen nõrk ja tunnistan, et venelased ei meeldi mulle enam. Samas olen vähemalt nii tugev ega lähe nendele kahele seal tagaistmel vastu vaidlema, sest tean et nad lihtsalt ei saaks must aru (ja ma ei pea siinkohal silmas keelebarjääri) ning kasu ei oleks sellest põrmugi.

Kahju on. Kahju, et Joss pidi mulle eile õhtul helistama ja küsima kas ma ikka tean, et kodukandis on rahutused. Et nad panid Tõnissoni monumendi põlema. Et täna kesklinnast läbi sõites oli kõik katki ja ma tundsin, et mu kodulinnale on liiga tehtud. Et Eesti ei ole enam kunagi endine. Et laulva revolutsiooni ajal toimunu on nüüd unustatud ja meie kodumaa ajalugu pole enam endine. Et reedel oli kohati tunne nagu elaksid actionfilmis.

Muusikast pole kasu, nad räägivad sellest üle. Soovin, et ma ei saaks vene keelest aru.

Hullult patriootlik postitus tuli nüüd :D Tegelikult ma ei võtaks seda üldse nii isiklikult, kui alla kahe nädala tagasi poleks olnud öölaulupidu, kus T.Mäe „Palve” ja „Koit” pisarad silma tõid kui sajad tudengid nende rütmis hingasid. No olen emotsionaalne noh. Kellele ei meeldi, ärgu lugegu :P

PS: Ühe õige lause ütlesid vene neiu küll- meid venelasi pole kellelegi vaja, ei siin ega Venemaal. Õige. Aga mida te siis tahate? Aga ära võiksite ikkagi minna. Saaks õhu puhtamaks.

ja veel..

..seda ka et...need eestlased, kes provokatsioonidele alluvad on veel lollimad kui venelased, kes laamendavad.


Mälupilt eilsest ööst: Kats küsib soomusauto juhilt-omanikult- "kas ma sulle takso eest kondoomides võin maksta?" - vaatsiis mis saab kui durex sponsoreerib :P

ma vist ei ole eriti originaalne..aga...tinasõdurist

Või siis ka mitte..

Tegelikult ma kirjutaks hoopis eilsest õhtust. Sellest, kuidas ma 20 min enne esinemise algust Kristiine juures olin ja trollijuht teatas, et ta edasi ei sõida. Kuidas ma siis õnnekombel(tõesti 100%vedamine) takso sain, koos ülijutuka taksojuhiga btw, ning õigeks ajaks Õpetajate majja jõudsin :) Kuidas vahepeal tundus, et ronisin sinna kohale ainult selleks, et rahvariided selga panna ja ilus olla (tagaruumis otseloomulikult, mitte kuskil avalikkuse ees), aga lõpuks siiski tantsida sain..noh..natukene ja kogemata :P

Ja siis suutis Mirr mind veenda, et ma ikka tahan minna termikaid vaatama (A) Väike hotdog ja karastusjook linnapeal ning chill Parla ees, koos jägermeistri ja läbi telefoni tehtavate ülevaadetega mujal linnas toimuvast. Pea kohal tiirutas kogu see aeg helikopter ja hoidis meil silma peal :D Siis kui (piduritel :P)jook lõpuks otsa sai(pean vajalikuks mainida, et mina jõin minimaalselt :P), varjusime sõjaseisukorra eest Parlamendi kaitsvate kivimüüride vahele ja vähemalt mina rokkisin ennast segaseks :D Täna on jalalihased haiged..võite ise teha järeldused KUI palju ma tantsisin :D Peab küll tunnistama, et kui DJ oma playlisti ei vaheta või mina oma tantsupartnerit(kellest ma vabatahtlikult ja ilma võitluseta ei loobu :P), siis varsti ei erine üks Parlamendi pidu teisest enam peaaegu mitte millegi poolest. Samas, tantsimisest mul rutiini ei teki ja niisama lihtsalt isu täis ei saa, niiet rokime edasi :D Ja siis me tahtsime veel tavalisest varem ära minna, aga välja tuli nagu tavaliselt. Pärast viimast lugu pidime veel garderoobis ja klubi ees soomusautot ootama, mis meid turvaliselt läbi politseihordide poolt valvatava linna koju transportis. Magama sain u kell viis ja arvake kui mõnusalt ebamaine oli hommikune ärkamine :D

Mis puudutab seda linnas toimunud möllu, siis minu arvates on see kole ja vastik. Ja kui ma ainult mõtlen sellele, et plaanisime Mirriga minna Vestmanisse jooki ostma, siis on mul jube hea meel, et me ei viitsinud. Niigi muretsesin natukene mõne inimese pärast, kelle arvates oli ise mässu keskmesse ronimine puhas lõbu ning täna hommikul muretsesin tagantjärele mõne teise pärast, kes ka seal oli. Ja siis on mul naatukene hea meel, et leidus täitsa mitu inimest, kes minu pärast ka muretsesid (A). Aga üldiselt on need osaliselt kinni makstud, osaliselt massipsühhoosiga kaasa läinud noored, kes laamendasid, ikka lollid küll. Ja mina ei taha enam nende vastu viisakas olla. Sellepärast ei hakka ma siia, oma siiamaani loodetavasti üsna diplomaatilisena püsinud blogisse, kirjutama eile välja mõeldud hüüdlausetest ja ebaviisakatest väljenditest. Aga kuri olen ma küll.

Juba viimased veerand tundi kõlab lahtisest aknast tavapärase tänavamüra asemel sireenide huilgamist ja helikopteri maandumismüra. Nagu wtf?! Kus ma elan??

***

Ja seda et...minu arvates tähtsustavad inimesed toitu üle..

njaaa..

No ärge andke mulle Smilersi uut plaati soojal kevadööl. Ma kõnnin ära ju. St siis seda, et kõnnin senikaua kuni muusika otsa saab. Mis tänapäeva tehniliste vahendite juures tähendab päris pikka maad, kasteate.

Eile öösel otsis sõps mulle internetiavarustest välja Smilersi "Õhus on", et ei oleks nii igav koju kõndida. Ei olnudki igav. Ja nii ma siis kõndisin kodust mööda. Õnneks ähvardas mu pleieri patarei kohe-kohe otsad anda, muidu oleksin vist kuskil Viimsis lõpetanud :P

Peaks vist mainima, et mulle kunagi vägaväga Smilers meeldis ja ma olen suhteliselt kindel, et omal ajal said kõik nende poolt üllitatud lood ära kuulatud. Pärast seda kui ma suureks sain, pole nad küll eriti tihti mu playlisti sattunud, aga mingite pubekapõlve mälestustega on see bänd küll vägagi tihedalt seotud ;P Esmaspäeval kursavenna autos mängis Mirri poolt tsiteeritud lugu ja siis tekkis tunne, et võiks äkki kuulata isegi. Kevad mõjub?!

Mis plaati ennast puudutab, siis...erinevalt viimasest kauamängivast (ainult unustamiseks), mille mõnel lood olid ikka fataalsed tagajärjed(isegi praegu ajab naerma/nutma), on valik seekord vähe kesisem, igihaljate hittidega ei hakka võrdlemagi. Muusika oli tavapärasest veidi erinev..ei oskagi öelda, mis seal täpselt oli, aga kange tahtmine tuli tantsida. Öösiti tänavatel tantsimine on ka üks asju mida ma pole tükk aega teinud :P Sõnad olid suht mittemidagiütlevad ja kokkuvõttes võib öelda, et kaks parimat lugu on raadiojaamade poolt juba katki mängitud.

Mitte et seal vahet oleks onju. Üleüldse tundub mulle hetkel, et mul ei õnnestu suhtlemine täna kuigi hästi. Ei kujuta ettegi, mis veel õhtul saab. Oh. Nii änksa-nii änksa.

r.i.p

Mul tekkis küsimus, et kui enamus kontakte mu msn-listis paneb enda nime taha kärvand lille märgi siis kui surnud on mõni kuulus kirjanik, välismaalasest ralliäss, muusik, poliitik v kesiganes veel..siis miks ei tehta seda inimese puhul, kelle tegude tõttu läks meie väikese riigi taasiseseisvumine ning võõrvägedest vabanemine tunduvalt valutumalt kui oleks võinud minna? Kas sellepärast, et ta oli venelane või sellepärast, et ta oli venelane? Noh ja muidugi on võimalus, et kõigi nende eelpoolloetletute surm läks südamesse, aga Jeltsin pole seda väärt v midagi. Iga inimese enda asi muidugi..lihtsalt mõtlesin, et miks see nii on. Mina seda märki tavaliselt ei kasuta ja kuidagi võlts tunduks seda ka praegu teha, liiatigi kui ma tegelikult nii väga loksutatud ei ole. Aga mõtlesin ma täna küll, et huvitav milliseks oleks kujunenud 90ndate algus siis kui Jeltsin poleks olnud niii ehedalt venelane oma slaavi temperamendi, keskmiselt kehva hariduse ja joomisharjumustega.

Tsiteerides Mart Helmet "Ja veel. Jeltsini surm lõpetab Venemaal niigi lõppenud demokraatia ka sümboolselt."

Päris tabavalt öeldud, kuigi oma äärmiselt pealiskaudsete teadmiste põhjal Venemaa ajaloost, julgeksin kahelda kas selles suurriigis üldse kunagi demokraatia toiminud on. Vähemalt selle sõna üldlevinud mõistes. Tõlgendamise küsimus muidugi.

Njaa..täna küsis Jan mult, et mis värk selle pronkssõduri ja 9.maiga on. Ja ma tõesti ei osanud vastata. St ütlesin küll, et seal toimuvat mingi Eesti ajalugu tutvustav üritus, mis kõigi eelduste kohaselt vene rahvuse esindajatele väga meeltmööda pole, aga..mis värk sellega on..krt seda teab..peaks vist ise kohale minema.

...

Täna hommikul oli voodist välja saamine kuidagi eriti keeruline

nädalavahetus v midagi

Ööl vastu laupäeva oli hea ilm. Jutumärkides. Ja staabi juures üritas mitte-just-väga-kaines olekus kOliver mulle selgeks teha, et ma olin neljapäeval väga purjus. Ma ei nõustunud temaga :P

Laup õhtul oli hea film. Ei pea ennast mingiks filmiasjatundjaks ja veel vähem usun kellelgi viitsimisse mu amatöörlikke filmiarvustusi lugeda, seega ütlen ainult, et meeldis. Päris hästi meeldis. No vb oleks naatukene rohkem meeldinud, kui mu varbad poleks nii palju külmetanud, aga see polnud filmi süü muidugi. Hiljem enam varbad ei külmetanud ka ;)

Pühapäevahommik oli sasipäine. Umbes kolmeks suutsin ennast Merxu juurde orgunnida ja siis oli linnaminek. Produktiivne. Kui üks pangakaart tühjaks sai ja korraks tekkiski tunne nagu mul oleks riidekapis piisavalt riideid, siis pilguheit teisele pangakontole andis uut lootust :P Pühapäevased poetuurid on kurjast, Merxu, kastead! :D

PS: Nädalavahetuse tegija (lisaks kõigile neile suurepärastele inimestele mu ümber, kes mulle vägaväga meeldivad ja kellest mulle kunagi küllalt ei saa ja kellest võiks rääkima jäädagi) oli venna poolt mulle rootsist toodud lagrits. Mmm..no ma tõesti ei saa aru, miks on Eestis võimatu head(=mulle meeldivat) lagritsat saada?! St mina küll ei ole leidnud..proovinud olen igast saasta. Igatahes ma olen püüdnud seda kokkuhoidlikult tarbida, aga pärast tänast hommikut ei kujuta ma enam ette mida ma teen, kui see otsa saab :D