Jaaaa...tagasi öörežiimi! Juhei. Hullumeelne nädal on olnud. Elukaaslasega koosveedetud kvaliteetaeg hõlmas peamiselt kaisusmagamist, ülejäänud elu trenne ja vähesel määral kooli.

Sel nädalal on kolm ööd vahele jäänud..võib ainult ette kujutada kui värske look mul laupäeval ballil on :D

Ajee. Tänaseks on meie pere oma öörežiimist piisavalt välja tulnud, et "hommikul" õnnestus isegi lumeribalaid näha. Oligi juba tunne, et kole külm suveilm on, nüüd vähemalt kindel et tali tulemas :)

ving ja hala

Kange tahtmine on öelda lähedastele, et ma ei pane neile üldse pahaks kui nad Kuljuse juubelikontserdi(d) vahele jätavad. Ma ju võiks neile selgitada, et laval minu nägemine ei ole suure ja õilsa rahvatantsu juures üldse see kõige olulisem, aga vot ei ole tuju ega tahtmist :D Krt et ma ka ei õpi, et ei tohi mingitest asjadest liiga palju hoolida, sest see ei jää kunagi karistamata.

Nüüd olen täiesti mõttetu passimise pärast töiselt nõmedas seisus kus inimesed mulle kõvasti teeneid on pidanud tegema; emotsionaalselt tuleb sealtkandist juurde musti mitte punaseid palle; mõte sellest, et äkki saaks ma oma aega nii enda kui ka teiste jaoks kasulikumalt kasutada, ei anna ka rahu. Mitte et ma ei saaks aru, et olen ise liiga **** (no misiganes omadussõnu siia sisestada soovite) ja tahan asju, mis on out of my league, aga keegi oleks võinud seda mulle neli aastat tagasi öelda, või kolm, või kaks, või isegi pool aastat tagasi. Krdi palju aega oleks kokku hoidnud. No ja loomulikult oleks ma võinud seda ise kah taibata, dumbass :D Ning milleks siis on vaja seda legendi, et kohusetunne ja töötegemine ja teistega arvestamine loeb. S*ttagi, mina ei ole kunagi enne olulisi esinemisi reisile läinud, tervise pärast puudun ka kui ikka kohe kuidagi teistmoodi ei saa, teatrid-kinod-kultuuriüritused oodaku trennivaba aega ning isegi töögraafik on karmilt Kuljusega kooskõlas. Ainus järeldus mida mina sellest teha suudan on see, et ma olen ikka nii konkreetselt kehv, et isegi kõik kohalviibitud trennid ei suuda seda paremaks muuta..no ja seda kurba fakti oleks keegi targem võinud mulle otse öelda, oleksin kudumisklubiga liitunud või midagi :D

Ilmselt kohusetundest siiski saadan laiali lubatud meile ja palun oma lähedastel kuulutusi levitada, ise endale (järjekordselt) korrutades, et see jääb viimaseks korraks asja südamesse võtta. Äkki seekord jääb kah.

Irw..no ja kuna kirjutades emotsioonid jahtuvad, siis praegu tundub juba suhteliselt tragikoomiline, kuidas on võimalik aastaid uskuda millessegi, saada pähe kõikvõimalikel ebameeldivatel viisidel, ohverdada oma huvisid ja inimsuhteid ning sellele vaatamata korjata arhiveerimiseks kokku just armsad-head-kenad-positiivsed hetked. Heh, loogiline et ma ei vahetaks seda öist tantsu Rooma lähistel selle vastu, mida ma nüüd kontserdil tantsida ei saa (think)

Aga hoolida ma enam sellegipoolest ei viitsi. Ükski (või siis peaaegu ükski, sest never say never ) nendest armsatest hetkedest pole seotud selle nendega möödapääsmatult kaasaskäiva ja mind närviajava teguriga. Hooligu, kes tahab, mina kavatsen edaspidi ennast igatahes säästa :)

Aga nädalavahetusel oli elu ikkagi lill..ja laupäeval saab ballile :)

maandus

Uskumatu kui hea on olla nädalavahetusel lihtsalt niisama. Magada lõunani. Teha TÄPSELT seda, mida tahad ja kuidas tahad ja kaua tahad. Ja magada jälle lõunani. Käia tantsida viimast korda ning kräunuda ja uriseda, aga lõpurumba ajal ikkagi nurru lüüa.

Kiisu läks ära. Kuigi ta meid viimasel paaril päeval oma öise ringi tormamisega ikka hämmastavalt närvi ajas ning valgeid karvu ilmselt ka pärast jõule meie elamisest leida võib, on ikka naatukene kahju. Aga loodetavasti on tal nüüd veidi rohkem ruumi ja mängukaaslasi :)

Eesolev nädal tuleb raske, kuid see ei hirmuta, sest..hmm..jah- ma suudan kõike :)

palju õnne mulle!

Jälle haige. Juhhei!

hmm

Huvitav kas see on mingi turvaauk, et Hansapangas ülekannet tehes mult kinnituseks koodikaardi koodi ei küsitud? Raha lendas ühelt arvelt teisele nagu lupsti, vaja ainult enteri vajutamist.

Iseenesest nagu polekski midagi hullu, aga ikkagi..

päikesed

Uskumatu, et leidub inimesi, kes lihtsalt oma olemasoluga teevad maailma paremaks. Kes meeldivad absoluutselt kõigile ja sinuga suheldes tekitavad ikkagi tunde nagu oleksid eriline. Isegi kui neil ei ole põhjust. Isegi kui sa ise oledki suhteliselt kehv inimsuhete hoidja. Kes naeratavad sulle ja küsivad su käekäigu järele ka siis, kui sina kumbagi neist tegevustest pikka aega teinud ei ole. Keda nagu tõesti huvitaks. Ja neil on eriline omadus ilmuda välja hetkedel, kui parajasti tunned nagu oleksid kõigi oma sõbrasuhetega ummikusse jooksnud.

ndl

Reedel sai üle tüki aja tantsida. Nagu tõeliselt tantsida. Ega see ei üllatunud eriti muidugi. Hea oli. Teistmoodi hea kui eelneval neljal aastal. Pärast tantsupidu veel väike juubel kus õnnitlejate hulgast ei puudunud ka korravalvurid ning koju magama umbes 3 ajal (viimase aja isiklik rekord).

Laupäeval magusmagus uni, soojad võileivad Pelgulinnas koos reisimuljetega, poodlemine (=kaks tundi ja surm silme ees) ning rahulik filmiõhtu maitsva söögi ja veiniga. Üks film oli isegi hea, teises mängis Nicolas Cage.

Pühapäeval kasvas meie lauamängukuhi laeni välja. Sõnamäng on lahe ning seisneb peamiselt kannatlikkuse treenimises. Mina olen juba palju kannatlikum ja üldse ei saa kurjaks kui vastasel mõni ilus-hea-pikk-võõrtähti kasutav sõna välja tuleb :)

Esmaspäeval saime kätte laenuks võetud kassi.

arvutid on elu

Ega see vist ikka päris normaalne ei ole, kui nägemata kallimat online, hakkad keskpäevaks juba tõsiselt muretsema.

Ületöötand?

kriis

Majandusraskused on otsaga ka meie perre jõudnud- mees tuleb öösel linnapealt semutsemast ning poolmagava minu kaissu ronides peab vajalikuks mulle mitumitu korda öelda kui kulukas ma ikka olen ;)